Mida teha, kui sul pole suurt aialappi? Kujunda miniaed püsikute või aedviljadega. Nõu annab Tiina Rehemaa.
Paljud meist elavad korterites või ridaelamus, kus ei ole suurt aeda.
Suurtele ilupeenardele komponeeritud taimemaastik annab oma värvide alalises muutumises varakevadest hilissügiseni kauni vaatemängu, mida on hingekosutav jälgida.
Kui aia perenaine Rutt mõnelt järjekordselt tööreisilt koju jõuab – ta on geodeet ja peab
Jaanipäevast esimeste öökülmadeni õitsvad, viljaka mullaga päikeselist kasvukohta armastavad lillherned on tänuväärsed taimed: nad ei karda tuult ega vihma.
Iluaianduses levinud ja rahva keeli tuntud lillhernes on seaherne Lathyrus perekonna ja liblikõi
Valitud seemnete seas on nii uusi kui tavatuid leide. Samuti vanu lemmikuid, mis võivad olla kellegi uued soosikud. Kõigist neist saab pealegi häid toidutaimi.
Valida võib vähetuntud köögiviljakultuure, nagu söödav muskushibisk, mille vili on okra.
„Vaatan ja leian, et siin-seal võiks olla midagi värvilist,” selgitab Inna Kiviselja, kuidas ta koos abikaasa Reinuga kujundas looduslähedase aia, kus vormi pügatud okaspuud jaotavad selle justkui omaette värvilisteks postkaartideks.
„Esimest korda sõit
Ridaelamu otsaboksis on perel lausa kaks aeda: üks maa peal ja teine suurel rõdul.
Seitse aastat tagasi otsustasid Kristiina ja Marek kolida Tartu kesklinnast kaugemale mõnda rahulikumasse eeslinna, et loodust ja privaatsust oleks rohkem.