Kogu tõde kirjust kapsamaailmast

Tiina Paasik

Shutterstock

Valge peakapsas on Eestis köögivili number üks. Aga „kapsamaailm” on tulvil huvitavaid, nii silmailu kui ka maitselamusi pakkuvaid teisendeid ja vorme, mille kasvatamise põhitõdesid me seekord tutvustame.

Kapsas Brassica oleracea oli tuntud juba Vana-Kreekas köögivilja ja söödataimena. Kapsas eelistab päikesepaistelist tuultele avatud ala. Mullastiku suhtes tal erilisi nõudmisi pole (mulla pH 6,0‒7,5). Kapsast kasvatatakse kaunviljade, kartuli, heintaimede või teravilja järel, vältida tuleb iseendale järgnevust.

Väikeaias on soovitatav kapsast viljelda erinevates kanakaka graanulitega väetatud kasvuturbaga täidetud anumates. Tavaliselt istutatakse mahutisse mitu taime.
Sügisel on hea enne kasvuala kündi/kaevamist lisada sinna kõdusõnnikut või komposti 20–30 kg ruutmeetri kohta. Kevadel on otstarbekas maaharimise aegu anda mullale kompleksväetist (lämmastik, fosfor, kaalium ja mikroelemendid). Kapsad vajavad mikroelementidest boori, molübdeeni, mangaani, rauda.