Soojematel maadel reisinud aiahuvilistele on silma jäänud efektne taim. Kes ta on? Kas kasvab meilgi? Maailmas tuntakse teda suvise sireli, liblikapõõsa või apelsinisilmana.
Liiliad on võlunud inimesi tuhandeid aastaid. Algselt kasvatati neid söödavate sibulate tõttu toidutaimena, samuti kasutati ravimite ning kosmeetikumide tootmisel. Peagi hakkasid nad aga levima dekoratiivtaimena.
Juunis ära unusta tarvilikke aiatöid!
Iluaed
* Pärast õitsemist lõika vanu oksi välja forsüütial, tuhkrul enelal, nipponi enelal, värdenelal, ebajasmiinil, jaapani ebaküdoonial, Thunbergi kukerpuul, kuldsõstral jt kevadel ja varasuvel õitsenud ilupõõsas
Umbes 1200 sordiga aedfloksikollektsioon Lääne-Virumaal Mädapea mõisas on üks suuremaid Euroopas.
Mädapea mõisaproua Marika Vartla on nagu kiirrong floksimaastikul, ilma peatuste ja lõppjaamata.
Joosep Toots oli päris kindlasti üks Palamuse nutikamaid mehi ning tema kirju segapeenra võib lugeda tänapäevase taimekaitse ja söödava iluaia „vanaisaks“.
Jaanipäevast esimeste öökülmadeni õitsvad, viljaka mullaga päikeselist kasvukohta armastavad lillherned on tänuväärsed taimed: nad ei karda tuult ega vihma.
Iluaianduses levinud ja rahva keeli tuntud lillhernes on seaherne Lathyrus perekonna ja liblikõi