Enamik aiataimedest elab talve üle ilma aedniku abita. Kui ka puudelt ja põõsastelt mõni oks külmakahjustusi saabki, siis kogu taimele sellest enamasti mingit saatuslikku häda ei sünni. Heas kasvujõus taimed korvavad talvised kahjustused eeloleval kasvuperioodil.
Kodumaistes taimeaedades kasvatatud taimedega saab kujundada talvekindlate taimedega koduaia. Kõiki taimi põhjamaades ei kasvatatagi ja välismaalt endale õue uusi taimi hankides peab arvestama sellega, et vastavale taimele ka sobib meie kasvuperioodi pikkus ja et ta suudaks talvele vastu pidada.
Taimede jaoks on olulised ka maastiku pinnavormid, mis samuti mõjutavad kohalikku ilmastikku – kõige külmemad alad on orud ja lohud ning soojemad on kõrgustikud ja lõunanõlvad. Sobiliku mikrokliima saab, kui taimed on üksteisele kaitseks.
Kõik talvised kahjud ei ole tingitud külmadest. Tuul kuivatab ja päike kõrvetab võsusid kevadel veel enne, kui kelts on sulanud. Jäätunud pinnasest ei saa taimed piisavalt vett ja nii nad kuivavadki. Ja seepärast on põhjust igihaljad noored taimed kinni katta. Kinnikatmine on kasulik ka igihaljastele püsikutele, kui neid kaitsev lumi aegsasti sulama hakkab.
Õige aeg talvist kaitsekihti taimedele panna on siis, kui maapind on hakanud külmuma. Kevadist kaitset päikese vastu ei ole mõtet taimedele panna liiga aegsasti, vaid alles pärast aastavahetust. Selleks on parimaks vahendiks katteloorid, mis pole taimedele suureks koormuseks.
Heameel naabri keldrist
Aiapidaja Mirja Peltoneni aeda on 30 ja enama aasta jooksul istutatud peaasjalikult loodusesse sobivaid taimi. Aias kasvavad kased, kuused ja männid. Puude all kasvavad ülased ja sinililled, piibelehed ja karulauk, lõokannused ja pähklipõõsad.
Talveolude vastu kaitset 1300ruutmeetrisel krundil kasvavad taimed üldiselt ei vaja, aga aednikuks koolitunud perenaine on viimastel aegadel huvituma hakanud ka sellistest taimeliikidest, kes on külmaõrnad ja talve Soomes õuetingimustes üle ei elaks. Keldrisse saab viidud talvituma Davidi budleia, pelargooniumid, daaliad, pukspuud ja tüviroosid.
Mirja Peltonen kasvatab elulõngasid pottides, kus need talvele korralikult vastu ei peaks. Suured taimepotid peaks maasse kaevama, kui tahta, et elulõngad pottides kevadeni vastu peavad; lihtsam on need pottidest talveks välja tõsta ja siseruumidesse paigutada.
Naaberkrundil elav ämm lubab minia aednikuharrastuse jaoks kasutada külma keldrit oma majas. Vana maja allkorrusel paiknev ruum on osutunud taimedele talvitumiseks suurepäraseks kohaks.
Keldris on väike aken, kust veidi valgust sisse igritseb. Kevadel piisab vähesestki valgusest varajaselt kasvama hakkavate taimede jaoks. Ka karmimate pakastega ei ole vaja olnud keldris lisakütmist, sest vajaduse korral on olnud võimalik avada uks sooja trepikotta.
Kui mainitud keldris veel kartuleid hoiti, pandi akna ette suure pakasega külma kaitseks katted. Taimed ei ole keldris kunagi külma saanud, aga ruumi jahedamaks saamine soojal sügisel tekitab veidi kimbatust. Kui tulevad öökülmad, peab daaliad ja pelargooniumid keldrisse viima, olugi et ruumis on sel ajal veel liigagi soe.
Taimed viiakse talvekorterisse talvituma oktoobris või novembris. Alles siis, kui aiast on esimesed külmad üle käinud ja lehed taimedelt langenud, viiakse keldrisse puitkasvulised taimed Davidi budleia ja tüviroosid. Pukspuud viiakse keldrisse viimastena ja pehme talve puhul võivad need talvituda ka aias.
Taimede keldrisse talvekorterisse viimine ja kevadel sealt tagasi aeda toomine on suur töö, aga talvel pole see-eest talvekorteris olevate taimedega muret. Tuleb vaid meeles pidada, et taimi liigselt ei kastaks, sest mõne soojakraadiga taimed vett õigupoolest ei vajagi.
Mirja kastab oma keldris talvituvaid taimi vaid mõne korra talve jooksul. Kevadel saabub kriitiline aeg, kui taimed hakkavad võsusid ajama, aga õue ei või neid veel viia, peab ootama, kuni ilmad soojemaks on muutunud.
Taimed komposti hulka talvituma
Kui taimede talvitumiskohaks keldrit pole võtta, siis sobib selleks ka autotall või kuur, kus õhutemperatuur võib langeda küll alla kümne kraadi, aga mitte miinuskraadidesse. Pimedasse ruumi võib talvituma viia heitlehised liigid, aga igihaljad taimed vajavad valgust. Jahe talveaed on eksootiliste taimede kasvatajate unistus.
Vana kombe kohaselt on köögivilju säilitatud kuhjades ja selliselt võiks ka külmaõrnasid taimi ületalve hoida. Peenramaale kaevatakse lohk, taimed asetatakse lohu põhjale ning peale pannakse mulda ja riisutud lehti.
Taimed võib kuhja paigutada ka koos pottidega, kui potid on külmakindlast plastist või siis massiivsed kivipotid. Kindluse mõttes võib taimed ka pottidest välja võtta ja juurestiku kaitseks need kilekotti panna. Kevadel võetakse taimed kuhjast välja sõltuvalt sellest, kuidas maa sulanud on.
Ka lehekompostisse pannakse taimi talvituma. Lehekompostisse on kerge taimede jaoks auke kaevata ja tasapisi taimed pakseneva lehekihiga katta.
Mirja aias on elulõngad edukalt talvitunud kompostikastis. Sügisel tühjendatakse kastist valminud kompost aiamaale ja täidetakse kast taas uute rehitsemishunnikutega, millesse Mirja on paigutanud ka suvel pottides kasvanud elulõngad.
Kui maa on külmunud
Taimede talvitumist võib ette valmistada ka aias. Lumikate on parim kaitse pakase vastu, aga juhtub ka nii, et karmid külmad jõuavad enne kohale, kui lumi on püsivalt maha sadanud.
Paar-kolm aastat tagasi jõudsid külmad kohale enne lume tulekut ja taimi hukkus. Külmaõrnade taimede, nagu peenrarooside juurtele tasub kindluse mõttes kuhjata liiva. Liiv kaitseb juurestikku, aga jätab taimede varred kuivaks. Liiva pannakse alles siis, kui mulla pealmine kiht on külmunud. Kevadel võib liiva peenrale laiali ajada.
Katteturvast kasutatakse samamoodi, nagu liivagi. Eriturvas ei ole vettivam ja taimede varred jäävad kindlasti kuivaks. Kevadel võib kuiva turba taas tallele koguda, et seda uuesti kasutada saaks. Kerge ja õhulise katteturba peale tasub siiski panna ka kuuseoksi, kuuseoksad küll otseselt sooja ei anna, aga hoiavad turvast koos ja koguvad lund taimede juurtele.
