Mis elukas on PIN?
Neeme Tiimus: PIN on meeskond, kes usub, et head ruumi saab luua nii, et võidavad nii linn, arendaja kui ka lõppkasutaja. Alustasime neljakesi: kolm arhitekti ja sisearhitekt. See andis võimaluse hoonetele terviklikult läheneda.
Jaan Port: Oleme kasvanud orgaaniliselt. Alguse saime strateegilise juhtimise loengust, kus mina vaatasin Neemele otsa ja ütlesin: «Kui me nüüd ettevõtet ära ei tee, siis me ei tee seda kunagi.»
Kelleks te siis EBSis saada tahtsite?
Jaan: Arhitektuur on interdistsiplinaarne. Pole nii, et käid ühe kooli algusest lõpuni läbi ja oled hea arhitekt valmis. Sa pead olema arhitekt, terapeut, psühholoog, ärijuht ja Hunt Kriimsilm. Me oleme üks osa majandusest! Tore on olla ka kunstnik, aga varbad ei peaks siiski külmetama. Päris ehmatav oli, kui ükskord öeldi meile otse välja, et oleme tarbekunstnikud. Võttis ikka mitu head aastat, kui sellele pihta sain, kuid täna ajab toonane situatsioon lihtsalt naerma.
Neeme: Sa pead ennast ka ära majandama ja suuremat pilti nägema. Arhitektuur ei ole kompromisside kunst – sellest tuleb siis mage supp, kus kõik säravad maitsed on kadunud. Selleks, et hoone valmis ehitataks, peab leiduma lahendus, mis vastab osapoolte vajadustele just oma värskuses.
Mille üle oma portfoolios kõige enam uhked olete?
Katrin Kaevats: Minu jaoks Arsenal ja WoHo/Pipedrive. Kahe objektiga on eriline side ja südamelähedus, kuna nendesse on rohkem süüvitud. Ka klient soovis palju kaasa mõelda ja rääkida ning saada võimalikult hea lahendus.
Jaan: Mõlema puhul oli tellija usaldav. Rahalised piirid on alati ees, aga oluline on, et tellija mängib sinuga kaasa, mitte ei tööta sulle vastu.
Neeme: Kui sul on vaja kokku hoida, küsi arhitekti käest, millisest kohast seda teha! Arsenal ja WoHo on õnnestunud objektid, kus oleme saanud teha nii arhitektuuri kui ka sisearhitektuuri.
Markus Nimik: Me mõtleme vahel ka nii, et kavandaksime justkui endale – -panen ennast arendaja kingadesse ja vaatan, mida selle summa eest saab.
Mulle Arsenal tohutult meeldib, seal on tore käia ja see on nii läbi lahendatud. Mis on selle saladus?
Jaan: Kontrastide mäng! Uus pidi jääma uus ja vana täitsa vana, mis sai väärtustatud. Me jätsime sinna detaile pigiplekkidest korstnajalani välja, mis muidu oleks ära koristatud. Pildistasime kõik üles, tegime paarisaja leheküljega kausta, kuhu kirjutasime juurde, mida säilitada, ära puhastada, värvida, mis on vaja ära koristada ja mida ei tohi puutuda. Projekteerimisprotsess oli võrreldes ehitusega päris pikk – olime selle projekti sees ligi kolm aastat.
Esimene mõte oli teha sinna korterid, aga selgitasime, et ei ole äriliselt võimalik hakata müüma 120ruutmeetriseid kortereid, millel on kaks akent. See on ikka ajutiseks elamiseks mõeldud kasarmu.
Katrin: Kontseptsioon tekkis kergelt, kuna see oli kohe tajutav, mis tunne ja detailid selles ruumis olema peavad. Tahtsime luua tänava tunnetust ülevalt valguse, tellisfassaadide ja tänavalaternatega.
Markus: Liigne puhastamine oleks ära võtnud iseloomu ja loo, mis see maja on olnud.
Jaan: Me oleks võinud soodapesuga kõik puhtaks teha ja hoone oleks klants ning läikiv olnud, aga ütlesime tinglikult, et tuleb lapiga üle käia ja lakk peale, kui pudeneb. Nii on alles ka tahmane ja võidunud kivi, pigiplekid.
Konkursivõiduna tulnud torn-majadega WoHo kvartal on ka suurejooneline projekt, aga pärit hoopis teisest ooperist.
Neeme: Ideeks oli «work and home» ehk siin on nii bürood kui ka kodud. Telia torni puhul fassaad küll muutus, aga algne idee säilis, et on skulptuurne vorm, millele on justkui võrksukk peale tõmmatud.
Markus: Seesama algne idee tuli ka praktilisest vajadusest: lamellid olid päikesekaitseks.
Seal on ka iseloomuga avalik ruum.
Neeme: Me tahame alati kaasa rääkida maastikus, arhitektuuris ja sisearhitektuuris. See on linnalik park, mis on piisavalt tihe.
Markus: See on sissejuhatus majani minekuks. Ka see, kes majja ei sisene, peab tajuma ümbrust meeldiva ruumina. Et poleks liigset müra ja oleks ka intiimsust!
Jaan: WoHos on õues park, kus haljastuse tasapinda on kõrgemale tõstetud ja teed viidud allapoole, sest tänavanurga müra on seal meeletu. Siis oligi kaks varianti: kas ehitad müüri ette või viid istumise allapoole, et oleks meeldiv kasvõi oma võileiba süüa, kohvi juua või tuvisid toita. Kui me superministeeriumiesist väljakut vaatame, siis oled seal küll väljapaistev, aga sul pole kohta, kus olla ja juttu rääkida. Seal on tore sõita tõukerattaga läbi purskkaevu, aga seda ka ei lubata teha. Tahtsime luua sellise koha, kus ei olda pidevalt teiste silme all.
Ühes tornis on Pipedrive. Kas seal on avatud kontor mängutoaga?
Neeme: Seal on pigem erineva suurusega meeskonnaruumid.
Katrin: Ja teine korrus on tõesti mänguruum.
Jaan: Seal on töö ja mäng ning söömine eraldi korrustel. Nii meie kui ka tellija soovis, et eri tegevustes oleks töötaja sunnitud vahetama keskkonda, puutuma inimestega kokku. Eri korruste kohvinurgad tõstsime üksteise kohale kokku ja avasime hoonesisese aatriumiga.
Need inimesed on mõneti tänapäeva Eesti rahaeliit. Mitte nüüd kõige jõukamad, aga peaaegu. Mis nad saada tahavad?
Markus: Kui tööd ei tee, peab sul olema äge ja mõnus. Midagi, mis aitab mõtted tööst eemale viia vahepeal.
Katrin: Nad soovivad, et neid hellitatakse. Ja vaheldust. WoHo Pipedrive’is on kõik korrused erineva temaatikaga. Näiteks kunstikorrusel on erinevad graafilised (triibulised, täpilised) vaibad, spordikorrusel on jooksurada.
Neeme: Pakume neile, et oleks rahulikum tööala ja intensiivsem puhkeaja veetmise keskkond.
Tööandja soovib ilmselt, et nad oleks võimalikult kaua kontoris.
Markus: Jah, et neil ei oleks kuhugi kiiret.
Jaan: Neil on nii saun, jõusaal, konverentsiruum, pinksilaud, söögiala kui ka food truck, kust nad käivad lõunat võtmas. Tahetud on, et nad ei käiks pidevalt majast väljas, vaid et kommunikatsioon oleks majas sees.
Katrin: Tartu Pipedrive on Tartu kõrgeimas majas, kolmel korrusel, seal on vähem pinda ja inimesi. Sealseteks ägedateks asjadeks on niinimetatud suitsusaun, kus peitsitud pind annab edasi sarnase mulje, puidust trepistikud istumiseks ja roheline muruala.
Ilmselt on õnnestumise taga tellija, kes tabaks hea arhitektuuri väärtust?
Markus: Jah, ja et tellija tahaks seda arhitektuuri ise ka tarbida.
Olen vaadanud, et on inimesi, kes hindavad majade välisilmes kitšilikku magusust, teistele meeldib aga napp laad. Ometi annab meie aega aga edasi kortermajade põhiplaan. Milliseid kodusid tänane linlane ihkab?
Markus: Koroona tõttu muutus see kontseptsioon päris palju!
Jaan: Lausa üleöö! Kõik said aru, et köögis tööd teha ei saa, kui sa oled isolatsioonis. Üks tuba tekkis tegelikult juurde, elutuba läks selle võrra väiksemaks ja köök suuremaks. Kui enne oli variant, et korteritel pole rõdusid, siis nüüd enam sellist varianti ei eksisteeri.
Katrin: Saadi aru, et on suur väärtus, kui sul on terrass, kuhu astuda, kui koos suure perega on toas kitsas.
Markus: Varem oli nii, et kes elas neljandal korrusel, oli see tuus. Nüüd, mil väärtustatakse rohkem aega, tahetakse pigem esimesel korrusel elada. Eriti kehtib see lastega perede puhul. Esimese korruse lisandväärtuseks on mugavus, näiteks suur mõnus terrass, kust pääseb otse hoovi.
Jaan: Terrass on elutoa pikendus, sellega saad lisapinda juurde! Teed suure toa uksed lahti ja sul ongi avaram.
Milliseid kortermaju olete viimasel ajal teinud?
Jaan: Tiskreoja, Lahepea, Uus Meremaa (seal on igal korteril oma merevaate platvorm-rõdu, oma Titanicu reeling!), Raadiraja ERMi taga, Lõvirahu, Vääna 11 kolm kortermaja Nõmmel, Pähkli rida-elamud Tabasalus.
Katrin: Meil on küll oma käekiri, aga igal arendajal on oma nõudmised. Näiteks üks tahab, et on vähe koridori ja uksest sisenedes paistab elutuba, teine panustab nurgaelutoale lõunaküljes, mis vajab aga pikka koridori.
Neeme: Turul on erinevad nišid!
Jaan: Ühe arhitekti tehtud linnad on igavavõitu. Hea on, et pilt ei ole väga monokultuurne. Tiskreojas ütlesime arendajale ka, et me ei tee juurde täpselt samasuguseid, nagu me enne kolm tükki tegime.
Neeme: Mida rohkem linna keskuse poole, seda enam tuleb mitmekülgsust sisse tuua. Hõredamas äärelinnas saavad hooned olla sarnasemad, aga ka mitte ühe-sugused.
Teie Valgeranna golfiklubi näeb ka väga stiilne – justkui funkvilla välja.
Neeme: Meie väiksematest avalikest hoonetest on see üks suuremaid õnnestumisi.
Markus: Tellijal olid Soome partnerid ja alguses tahtsid nad mökki’t teha sinna. Veensime ta ümber, et see ikka Pärnu kant ja tuleks leida lahendus, mis iseloomustaks just seda piirkonda. Seal saime teha nii seest kui ka väljast. Nii on parem ka teha järelevalvet – saab tervikul silma peal hoida.
Mis teil veel laual on?
Jaan: Avala – Kaamose kinnistu Tehnika tänava pikendusel.
Neeme: Seal hakkab esimene hoone valmis saama, parkimismaja on ka praktiliselt valmis, sinna tuleb kaks büroo-hoonet veel.
Jaan: Lõvirahu nelja torniga maja. Varsti läheb ehitusse Uus Meremaa ja hipodroomi asemele tulevad viis kortermaja ning büroohoone (võitsime kunagi konkursi) lähevad projekteerimisele.
Neeme: Tabasalu keskus, kus tahtsime, et tekiks linnalik hoone, mitte karp-pood. Esimesel korrusel on pood küll, aga ülemised korrused on muude funktsioonidega. Hoone on jaotatud kaheks mahuks, et seda visuaalselt väiksemaks teha, ja jalakäijate tee on keskelt üle viidud.
Jaan: Sinna võiksid väliala kohvikud tekkida. Maja taha tuleb valgustitena toimivate katuse-seenekestega turg.
Katrin: Väga põnev ja äge töö on meil ka Porto Franco sisearhitektuuris kaubanduskeskuse kohal olev büroode sisetänav − poodium.
Jaan: Väidetavalt on see Põhja-Euroopa suurim «tuba» oma ruutmeetrite ja kubatuuri poolest. Meie eesmärgiks on nagu Arsenalis sealgi siseruum tänavaks muuta, et sul poleks tunnet, et oled kaubanduskeskuse kõhus, vaid et sulle on tõstetud lihtsalt kaubanduskeskus peale.
Sotsiaalmeediakontode järgi tundub, et tegelete päris palju oma büroo kokkukasvatamisega.
Jaan: Meie ettevõte on nagu kärgpere ja see on tunnetus, mida me tahaks ka hoida: et poleks ülemused ja töötajad, vaid kõik otsustajad.
Neeme: Meeskonnatöö peab olema ka lõbus! Ja peab tegema ühiseid tegevusi, et ühte jalga astuda.
Markus: Muidu on pinge, pinge, pinge! Kuskil peab tekkima võimalus lõõgastuda.
Kas on mõni eksistentsiaalne mure, mida lugejatega jagada tahate?
Jaan: Tähtis on, et inimesed teadvustaks hea projekti väärtust. Ei tasu alahinnata projekti pandud aega. Projekteerimiselt kokku hoidmine võib avalduda pärast kuluna ehituses ja ümbertegemistes.
Neeme: Kulu on ka mõtestamata ruum, mida sa hästi kasutada ei saa.
Markus: Ressurss peaks minema sinna, mida tarbid.
Katrin: Head arhitekti peab saama usaldada!
