Elari Udami sõnul on nutimajade projekteerimisel funktsionaalsusega tugevalt üle pingutatud. „Õhusoojuse ja -niiskuse automaatne reguleerimine on eelkõige suurtes ärimajades küll mugavad ja iseenesestmõistetavaks muutunud, kuid miski ei veena korteriostjat ega äripinna üürnikku selles, miks ta peab pidevalt maksma vidinate hoolduse eest, mis kardinate asendit muudavad, tulesid sisse-välja lülitavad või sauna eelsoojendavad,“ selgitab Udam.
„Nutimaja on nagu nutitelefon- üüratult funktsioone täis, aga tegelikult kasutavad täiskasvanud inimesed telefoni siiski helistamiseks, vahel ka muusika kuulamiseks või taskulambiga valguse näitamiseks. Kõik muu on üldjuhul kasutu, erinevalt telefonist vajavad aga nutimaja kõik seadmed pidevalt tehnilist kontrolli, rääkimata nende küllalt kõrgest soetusmaksumusest,“ räägib Udam.
„Nutimajad on ühel või teisel moel niikuinii meie tulevik, kuid paraku on see toode paljuski veel lapsekingades ning selle väljaarendamise maksavad kinni ikka ja alati lõpptarbijad. Soovitan nutimajasid mitte vältida, kuid enne enda pere või ettevõtte sinna kolimist põhjalikult tutvuda nii planeeritavate kui võimalike ootamatute kuluartiklitega,“ lisab Udam.
Nutikodudest saad lugeda veel siit.
Targast külmikust, mis juhib toilmuimejat, saad teada siit.
