Tarvo Jõgisuu ehitas tosina aasta eest sauna Ameerika mööbliveoautosse Ford F601. 1970ndate keskpaigast pärit auto sõidab tänagi ringi, kuid mööbli asemel on sel kaasas täiskomplektne saun leili-, duši- ja istumisruumiga.
Sauna rajamise idee sündis Jõgisuul sõbra sünnipäeval, kus leiti, et äge oleks, kui saaks ka Tallinnas kortermaja ees olevasse sauna minna. Mõte tärkas jõulude ajal ja juba aasta viimastel päevadel leidis Jõgisuu täiesti juhuslikult ühe seina äärest kurvalt seisma jäänud Fordi, mida oli Eestis kasutatud sigarettide veoks. "Ma ei tahtnud päris tavalist autot ja ühtegi sellist autot Eestis rohkem ei ole," kinnitab Jõgisuu.
Sauna ehitamine autosse võttis aega paar aastat. "See oli nagu maja ehitus ja auto tuuning üheskoos," meenutab Jõgisuu. Saun mõõtmetega 6 x 2,5 meetrit on nagu saun ikka: puidust, soojustuseks vill ja penoplast. Leiliruum on kaetud fooliumiga, laudis peal ja õhuruum vahel. Keris kinnitub poltidega põranda külge, samamoodi ka vee- ja solgipaagid.
Lavalaudadeks on apachelauad, seinad tumedast haavast. Valgustuses on kasutatud leedvalgusteid. 1000 liitrit puhast vett on paagiga alati kaasas, samapalju mahutab ka musta vee paak. Vett soojendab puuküttega saunakeris, mis on väljastpoolt köetav.
Inimesi mahub leiliruumi korraga neli-viis, eesruumi seitse ja duši alla üks. Jõgisuu toob välja huvitava pradoksi: naised saavad saunatada 1000 liitri veega neli tundi ja mehed neli päeva. "Mehed käivad saunas ja lasevad kergelt dušiga üle, naised pesevad," selgitab ta, kinnitades, et 1000 liitrist jagub kauaks ja puudu ei tule.
Autosaunaline Tanel Raig ütleb, et erinevalt väikestesse kaubikutesse ehitatud saunadest on vanasse mööbliveo Fordi furgooni ehitatud saun korraliku suurusega ja seal on ruumi nii mahuka leiluruumi kui ka avara eesruumi jaoks. "Kitsas seal ei ole ja selle põhjal, mis mina kogesin, võin seda sauna igati soovitada," lausub ta.
Käepärane kilesaun
Kui suvel metsas või mere ääres matkates tuleb isu sauna minna, saab kiiresti ja lihtsalt lüüa püsti kilesauna. Selleks pole vaja muud kui paari puunotti, millest moodustada puu najale sauna karkass ja paraja suurusega kilet, presenti või koormakatet, mis tõmmata üle karkassi. Saunale sobiv kile peaks olema paksemat sorti või mitmekordne, siis saab saun soojem. Seepärast võiks kilele alternatiivina eelistada presenti või koormakatet.
"Kui kivid kuumaks kütta, siis on võimalik sellises saunas leili võtta küll," kinnitab Võrumaal asuva Saunamaa peremees Erki Pehter, kes on ise rajanud nii kile- kui ka kümmekond muud liiki sauna. "Tegemist ei ole küll väga tugeva leiliga, kuid saunakogemuse saab kätte."
Selleks, et sooja saada, peab kilesaunas pidevalt leili viskama. Temperatuur on siis nagu spaas: 65–80 kraadi. "Saunaelamuse saab ja ajaviide on ka olemas," ütleb Pehter.
Mõõdukalt soe indiaanisaun
Kilesaun matkib oma olemuselt indiaanisauna, mis on üks vanimaid saunaliike. Indiaanlased ehitasid sauna puidust sõrestikule ja asetasid loomanahad peale. Nende jaoks oli see soe ruum, mida kasutati palvekojana, et viia läbi rituaale, mille juurde kuulusid trummipõrin ja kanep. Eestlaste jaoks on see soe ruum, kus temperatuur jääb vahemikku 45–80 kraadi. Talvel ei lähe selline saun väga soojaks, kuna kate laseb palju sooja välja. Pehter on kasutanud indiaanisauna ehitamiseks nahkade asemel kõige paksemat presenti, millele viskab talvel peale kaltsuvaipasid, et saun rohkem sooja hoiaks. Saunas sees on istumiseks samuti vaibad.
Nii indiaani- kui ka kilesauna jaoks köetakse kivid kuumaks väljas lõkkes ning toimetatakse kuumad kivid (labidaga) seejärel sauna. Selline on algne komme, kuid kuna kivide sissekandmine võtab aega, on Pehter leiutanud lihtsama mooduse: ta võtab saunalt katte maha ja teeb lõkke kivide kuumaks ajamiseks sauna sisse. Kui kivid on kuumad ja lõke kustunud, tõmbab ta saunale uuesti katte peale.
Et kivid hästi soojust talletaksid ja leili annaksid, peavad need olema piisavalt suured. Pehter kasutab 20 cm läbimõõduga tumedaid musti maakive, mis säilitavad kõige paremini kuumust. Ta ei soovita kasutada punaseid kive, sest need sisaldavad rauda ja võivad kuumutamisel mürgiseid aure eritada, samuti mitte läikivate kristallidega kive, sest need pudenevad ja purunevad kuumutamisel.
Leili tuleb kile- ja indiaanisaunas õrnalt visata – liiga palju ei tohi, kuna see jahutab kivi maha. Esimest korda kulub kivide kütmiseks rohkem aega, sest kivid on vettinud ja ajavad vett välja. Alles pärast mitmendat kütmist saavad kivid kuivaks ja siis lähevad need ka kiiremini kuumaks.
Koobassaun künka sees
Kõige vanem saunatüüp, mida Eestimaal kasutatud, on koobassaun. Neid ei ole säilinud, sest maa sisse rajatud suitsusaun kestab 20-30 aastat, mädaneb selle ajaga läbi ja kukub kokku. Koobassaunu rajati enne, kui õpiti ehitama palkmaju maa peale. Pärast koobassauna tuli maapealne palkidest suitsusaun, millest omakorda on arenenud tänapäevane kerisega soome saun.
Koobassaun oli levinud Lõuna-Eestis, kus maastikuvormid seda soosisid. Sauna ehitamiseks kaevatakse künka sisse auk, rajatakse selle sisse põhikarkass, pannakse latid vahele ja vooderdatakse seinad savi-turba või savi-sambla seguga. Vooderdus on vajalik selleks, et pinnas ei puutuks otse vastu palki ja saun kestaks kauem.
Pehteri ehitatud 3 x 3 meetrises koopasaunas asub küttekolle kohe ukse kõrval. Tegemist on malelaua stiilis üksteise otsa laotud kividega, mille all on lõkkepesa. Malelaua stiil tähendab seda, et iga ülemise rea kivid asuvad alumise rea vahekohtades. Allpool on suuremad kivid ning üleval väiksemad.
"Algul panin kivid niisama, aga nii ei saa, peab malelaua stiilis laduma," räägib Pehter. "Üleval laes on kuivanud puit ja sammal, mis on väga tuleohtlik, ja tuli ei tohi kivikeste vahelt lakke ulatuda." Tuleohu vähendamiseks niisutab ta enne tule tegemist lage veega.
Musti maakive kulus sellise ahju jaoks kolm haagisetäit ehk umbes 2100 kilo. Korstnat saunal ei ole, suits lastakse uksest välja. Sauna kütmine võtab aega tubli tööpäeva – 6–8 tundi, sest vähema ajaga ei saa kive soojaks. Korra kuumaks aetud kivid ei jahtu niipea, vaid säilitavad sooja hommikuni. Leil on sellises saunas niiske ja pehme, sest maapind annab niiskust. Taoline leil meeldib eriti naistele. Maapealses suitsusaunas on tugevam ja vähem aurune leil. Maa sisse ehitatud saunas puudub elekter ja valgust annavad küünlad, mis muudavad saunakogemuse väga eriliseks.
Metsasaun – sõjaaaja leiutis
Metsasaun on tavaline suitsukerisega saun, mille rajamiseks kulub palju tahumata palke. Selle sauna traditsioon sündis teise maailmasõja ajal ja seetõttu nimetatakse seda ka sõjasaunaks. Seda saunaliiki on kasutanud metsavennad ka peale sõda.
Sõja ajal võisid sõdurid olla varitsuses, oodata toitu, moona või vaenlast nädalaid. Saag ja kirves oli sõduritel käepärast ja nii võeti samast metsast puud maha, löödi tappu ja pandi saun püsti. Pehter räägib, et sõja lõpupoole, kui hakkasid levima epideemiad, tehti sõduritele suitsusaunas käimine kohustuslikuks, sest suistusaun tapab kõik mikroobid ja haigused.
Pesemisvõimalused sellistes saunades puuduvad, seepärast on hea püstitada neid saunu veekogu lähistele, et pärast leilivõtmist vette hüpata. Moodsal ajal asendab veekogu kümblustünn, kus on võimalik vett ka soojendada.
Telksaun igal ajal ja kohas
Suvisel ajal auto või matkaautoga mööda kodu- ja välismaad ringi reisides võib auto pagasiruumi panna kokkupandava telksauna koos roostevabast metallis kergahju ja lavaga. Siis on saun igal ajal võtta ja selle saab püsti lüüa meelepärases kohas.
Telksauna paigaldamiseks pole vaja ehitusluba ja sauna võib teha igal pool, kus võib parkida. Puudega köetav saun läheb kiiresti soojaks. Küttekulu on 10 liitrit puid tunnis ja ühe puudekotiga saab neli tundi saunatada.
"Telksaunas on igasugu protseduure väga hea teha, sest kõik selleks kasutatav muda või mesi läheb muru väetiseks," ütleb Mobispa OÜ juhataja Toomas Leinus. Telksaunal ei ole põrandat ja see teeb telgi koristamise väga lihtsaks.
Telksauna temperatuur ulatub 100 kraadini. See on soome saunast veidi niiskem, kuna niiskust tuleb ka maapinnast, mistõttu 100 kraadi tundub selles saunas väga krõbe. Telgi materjal on süttimiskindlast kangas, mis ei lähe lahtise leegiga põlema, kui tuli peaks selle vastu minema. Kasutada saab seda sauna nii suvel kui ka talviste miinuskraadidega.
Telgi vastupidavus sõltub sauna kasutamise intensiivsusest ja heaperemehelikust suhtumisest. Kõige hävitavamalt mõjub telgile suvine intensiivne päikesekiirgus. Seepärast soovitab Leinus püstitada telgi varjulisse kohta. Kui panna see üles ja jätta aastateks seisma, võib telgi kasutusaeg olla kolm kuni viis aastat. Kui kasutada telki mõned korrad aastas ja pärast iga kasutust kuiv telk kokku pakkida, võib kasutusiga ulatuda 20 aastani.
"See saun võiks olla matkaauto põhivarustuses, sest kõik muu peale sauna on sellises autos olemas," sõnab Leinus. Täiskompleksse sauna, kus on telk, ahi ja lava hinnaks tuleb umbes 800 eurot. Enamus inimesi, kes telksaunast esimest kord kuulevad, suhtuvad sellesse õlakehitusega. Kes aga ise järele proovib, sellele hakkab meeldima ja soovib seda ka endale.
