* Vaata üle köögiviljade ja suvelillede seemnevarud ning mõtle läbi, mida juurde osta.
* Säilivusaja ületanud seemned hoia siiski alles, sest sageli on need veel täiesti elujõulised.
* Varu külviturvast, kookosmulda ja külvitablette, samuti turbapotte, külvikassette jm külvianumaid, sest varsti tuleb teha esimesed külvid.
* Veebruari lõpus alusta tšillipaprikate ettekasvatust, sest nende kasvuaeg on pikk.
* Ole valmis käreda külma tulekuks. Vaata, kas kodus on materjale, millega taimi kiiresti ajutiselt katta: pakasekangast, katteloori, kuuseoksi, kuivi lehti ja turvast, vanu ajalehti, vaipu ja tekke.
* Kui lund pole, kata suurema külma korral kindlasti maasikad, sibullilled ja õrnemad püsikuid. Laota soojakatet ka puude-põõsaste juurtele.
* Pehme talveilmaga võib juba lõigata viljapuid. Alusta kirsi- ja ploomipuudest, sest nende pungad hakkavad kõige varem paisuma. Tee korda ka marjapõõsad.
* Kui jänesed ja metskitsed on tüvesid kahjustanud, puhasta haavad ja kata haavamäärdega.
* Raske sulalumi võib noorte puude alumisi lumes olevaid oksi kaasa rebida. Vabasta oksad ettevaatlikult lumest, murdunud oks lõika ära ja kata haav kohe haavamäärdega.
* Kasvata aknalaual mullaga täidetud potis vitamiinirikkaid rohelisi võrseid: aedhernest, päevalille, tatart, salatkressi, rukolat, redist, söögipeeti, misuunat, paksoid.
* Toalilled hakkavad ärkama. Kasta ja väeta neid julgemalt. Kuu lõpus alusta kevadise korrastamisega.
