Küllap on pühendunumatel rohenäppudel eelseisvateks kuudeks tööplaanid koostatud, uued istutusalad kavandatud, aiaarsenal ning seemned varutud, esimesed ettekülvidki tehtud.
Enne köögiviljade ja suvelillede seemnete mulda poetamist on mõistlik järgida pakil antud kasvatamisjuhiseid, et taimed edeneksid alguses külvikastis ning hiljem peenral-kasvuhoones hästi.
Tavaliselt tahavad seemned idanemiseks parasjagu toasoojust, aga kui tärkmed on mullast nina välja pistnud, eelistavad juba jahedamat valgusküllasemat kohta. Pimedas ja soojas venivad taimed pikaks, jäävad nõrgaks.
Kevadkuus on õige aeg toataimede korrastamiseks – ümberistutamiseks, nõrkade ja väljaveninud võrsete lõikamiseks, vanunud lehtede eemaldamiseks jne.
Kui ilmad lubavad, võib alustada viljapuude hoolduslõikust, eemaldades ja tagasi lõigates liigsed, katkised ja/või haiged oksad.
Paljasjuursed hekitaimed, puud ja põõsad juurduvad jahedas ning niiskes maapinnas kiiresti. Kuid peab olema hoolas, et juured vahepeal ei kuivaks.
Konteinerites olevaid puid-põõsaid võib istutada kevadest sügiseni.
Püsikupeenralt tuleb ära lõigata vanad varred, pinnast puhastada ja kobestada. Seda on vaja teha ettevaatlikult, et tärkavad lilled viga ei saaks.
Sibullilled tahavad väetiseveega kastmist – see ergutab neid lopsakamalt õitsema ning järgmiseks aastaks jõudu koguma.
Kevade edenedes tasub väetada puid-põõsaid, roose, rodosid. Väetis segada ettevaatlikult taime juurte ümber mulda. Pikatoimelise väetisega saavad taimed toitainetega varustatud terveks suveks.
Pottidesse võib juba istutada madalamaid kraade kannatavaid varajasi õitsejaid – võõrasemasid, lõosilmi, nartsisse jt.
Üle on vaja vaadata ning seada korda muruniitja ja trimmer – neid läheb peagi vaja!
Kui pinnas on tahenenud, peab rehitsema muru. Kulu riisumine ergutab rohutaimi kasvama, ühtlasi saab eemaldada talvise prahi ja turgutada kahjustatud kohti. Vajadusel tuleb pinnast õhustada muruhargi või spetsiaalse augustajaga, aga andma rammu ka pikaajalise väetisega.
Kuu lõpus võib otse kasvukohale külvata lemmiksuvikuid – saialilli, kresse, kosmoseid, rukki- ja päevalilli.
Seemnekartulid on vaja tõsta tuppa valguse kätte idanema.
Kompostrit on hea kasta sooja veega ergutamaks selle tööd.
On aeg ette valmistada köögiviljamaa ning kasvuhoones poetada mulda redise-, porgandi-, herne-, salati-, spinati- ja tilliseemneid. Neid võib külvata ka peenramaale. Varasema saagi nimel vajavad need külvid kattelooriga kaitsmist. Nagu ka murulauk ja rabarber.
Viljapuud ootavad nii hoolduslõikust kui võra kujundamist. Hõre võra loob eeldused suuremaks saagiks.
Samuti on vaja välja lõigata marjapõõsaste vananenud-lamandunud oksad, vaarikate vanad viljunud varred ja noortest kasvudest nõrgemad.
