Kuigi levivad arvamused, et puitseina võib soojustsda nii seest- kui väljastpoolt, siis ikkagi tuleks valida viimane variant. Sama kindel on asi kivimajaga. Üks põhjus, mis valitakse soojustamine seestpoolt, on odavam lõpphind. Väljastpoolt soojustades tuleb teha ka kulukam välisviimistlus.
Külm, halb soojustus, seinal ja laes tekkinud niiskuse kondensaat sunnib nii mõndagi korteromanikku soojustama oma korterit seestpoolt.
Selleks, et seletada, miks ei tohi konstruktsioone (seinu, lagesid) soojustada seestpoolt, tuleb mõista, millised protsessid toimuvad konstruktsioonides temperatuuri ja niiskusrežiimi muutumisel nii väljast kui ka hoone seest.
Mida tähendab mõiste „kastepunkt"?
„Kastepunkt" on temperatuuri tingimused, mille juures õhuniiskus muutub veeks.
Selle temperatuuri punkt asub konstruktsiooni kohas, mis sõltub konstruktsiooni soojusjuhtivusest. Olenevalt „kastepunkti" asukohast (seina paksuses on see kas kaugemal või ligemal siseruumi poole) jääb sein ruumi sees kas kuivaks või märjaks.
Ehitusfüüsikas on kastepunkti arvutamine vajalik, et teada, mis temperatuuril aur hakkab kondenseeruma ja mis konstruktsiooni kihis see toimub. Kui kastepunkti tekkimist vältida pole võimalik, siis peab selle viima võimalikult välispiirde välimisse kihti õhuvahe lähedusse, et sealt saaks niiskus välja kuivada. Kastepunkt ei tohi jääda soojustuskihti. Kondensvesi võib ajutiselt tekkida märgadesse ruumidesse, aga ei tohi tekkida ülejäänud eluruumidesse.
Näiteks ruumis, mille õhu temperatuur on + 20 °C ning õhuniiskuse tase 60 %, iga pinnal, kus temperatuur jääb alla + 12 °C, tekkib kondensaat.
Näiteks, kui ruumi sees on õhutemperatuur + 20 °C ning õhuniiskuse tase 40%, siis igal pinnal, mille temperatuur alla + 6 °C, tekkib kondensaat.
Kuna veeaur liigub soojusega samas suunas, seest väljapoole, siis tekib oht, et niiskus kondenseerub seina sees, seina konstruktsioonid märguvad põhjustades hallitust ja kõdunemist.
Kõige suurem on hallituse oht hoone nurkades. Et vältida selliseid probleeme seinte seestpoolt soojustamisel, tuleb seina sisepinnale viimistluse, näiteks kipsplaadi alla paigaldada aurutõke, milleks sobib polüetüleenkile, mille ühenduskohad on kinni teibitud.
Kindlasti tuleb vältida olukorda, kus aurutõkkekile pannakse tuuletõkke asemel hoone välisküljele. Sellise lahenduse puhul jääb kogu hoonest eralduv niiskus kile alla ja põhjustab konstruktsioonide kiiret lagunemist.
Kondensaat ei tekki ainult ruumis oleva niiskuse tõttu. Igas konstruktsioon sisaldab ka õhku, mille sees vastavalt temperatuurile tekkib ka kondensaat.
Konstruktsioonis „kastepunkti" tekkimine ja asukoht sõltub:
* Soojustuse asukohas ja selle paksusest.
* Hoone väljastpoolt ja hoone sisemise temperatuuridest.
* Õhu niiskus väljast ja ruumi sees.
Allikas: Ehituskonsult Grupp
