Aasta Puitehitis 2026 on Loodusmaja Taru

Tallinnas Noblessneris asuv Taru on Eesti suurim avalik puitehitis. Võistluse žürii esimehe ja Eesti Arhitektide Liidu esindaja Lembit-Kaur Stööri sõnul paistis Loodusmaja silma terviklikkusega.

„Hoone mahuline kompositsioon, väli- ja siseruum, materjalid ning konstruktiivne ülesehitus moodustavad harmoonilise kooskõla, mis on emotsionaalselt laetud ning intellektuaalselt huvitav,“ sõnas Stöör.

Aasta Puitehitis 2026 arhitektid on Kavakava arhitektuuribüroost Siiri Vallner, Indrek Peil, Kristel Niisuke ja Ko Ai. Insenerilahenduse lõi Makespace, raudbetoon- ja teraskonstruktsioonid EstKONSULT ning projekteerimise projektijuht ja ehitaja oli Nordecon.

Lisaks peavõidule tunnustati aasta parimaid ka teistes kategooriates.

Arcwood’i liimpuidu eriauhinna pälvis Loodusmaja Taru (Kavakava, Makespace, EstKONSULT ja Nordecon). Loodusmaja suurim väärtus seisneb selles, et puit ei ole siin dekoratiivne lisandus, vaid kogu projekti läbiv ruumiline ja konstruktiivne idee. Hoone kandekonstruktsioonides ja liimpuitlahendustes on kasutatud ligikaudu 6300 m³ puitu.

Raitwoodi fassaadi eriauhinna pälvis Rakke lasteaed Leevike (Arhitekt Must, sisearhitektuuribüroo Bold Studio, maastikuarhitektuuribüroo Kino maastikuarhitektid, inseneeria projekteerimisbüroolt Resand, ehitaja Ehitus5Eco). Rakke lasteaia termotöödeldud puitfassaadi ruumiline struktuur loob fassaadile selge rütmi ja mitmekihilise valguse-varju mängu. Kogu fassaadi kattev lai räästas on eeskujulik lahendus, mis kaitseb puitu ilmastiku eest ja toetab fassaadi pikaajalist kestvust.

Rakke lasteaed Leevike pälvis ka ESTPLY interjööri eriauhinna. Interjööris tõsteti esile heledat naturaalset puitu, päikesesooje toone, materjalide ehedust ning valguse ja läbipaistvuse kasutust.

Delfi Moodsa Kodu publikulemmiku tiitli pälvis tänavu samuti Loodusmaja Taru.

Žürii otsustas eraldi tunnustada ka Lasnamäe Ringmajanduskeskust (arhitektuuribüroo Kolm Koma Arhitektid, inseneeria E-Inseneribüroo, ehitaja Fund Ehitus ). Žüriiliikme Veronika Valk-Siska hinnangul ei ole tegemist pelgalt tavalise jäätmejaamaga, vaid näitega praktikast, kuidas ehitussektor saab vähendada oma keskkonnamõju. „Seda tõendab ringluspuidu laialdane kasutus, kus fassaad, rõdu- ja trepipiirded on pärit Tallinna vangla lammutuselt. Maja puitkarkass ja kandesüsteem on projekteeritud monteeritavana. See võimaldab hoonet tulevikus paindlikult ümber ehitada või täielikult lahti võtta, et puitmaterjale saaks uuesti ringlusesse suunata,“ täiendas Valk-Siska.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu korraldatud võistlusele laekus tänavu kokku 23 tööd. Võistlustööde puhul hinnati nutikaid, kestvaid ja uudseid lahendusi puidu kasutamisel nii konstruktsioonides kui ka välis- ja siseviimistluses.

Võistlustöid hindas žürii koosseisus Lembit-Kaur Stöör (žürii esimees, volitatud arhitekt-ekspert, tase 8; Eesti Arhitektide Liidu esindaja), Markus Kaasik (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8; Aasta Puitehitis 2025 laureaat), Markus Hääl (tööstustehnoloogia insener; tulevase Hundipea linnaosa eestvedaja), Lauri Nõmme (volitatud sisearhitekt, tase 7; diplomeeritud arhitekt, tase 7; Eesti Sisearhitektide Liidu esindaja), Tiia Ruben (diplomeeritud ehitusinsener, tase 7; Eesti Ehitusinseneride Liidu esindaja) ja Veronika Valk-Siska (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8; Kliimaministeeriumi elamuvaldkonna juht).