Igast puuviljast saame vitamiine, mineraalaineid ning taimseid toitaineid, mis annavad energiat ja jaksu haigustega hakkama saamiseks. Kõik puuviljad sisaldavad puuviljasuhkrut ehk fruktoosi, mistõttu maitsva kraamiga liialdades võime saada ülearu palju energiat.
Toidulauale iga päev
Toidusoovituste põhjal peaksid puuviljad meie menüüs olema kogu aeg ning päevas oleks vaja süüa 200–300 g puhastatud puuvilju või juua üks klaas täismahla. Puuviljades leidub mineraalainetest eriti rohkesti kaaliumi, mõni annab päris palju rauda (füüsal, viinamari, ploom, aprikoos).
Hea on see, et sageli aitavad puuviljad imenduda teistest söökidest saadud toitainetel. Näiteks raua omastamist parandavad tsitruselised ja nendest valmistatud mahlad, eriti greibimahl, samuti õunad ja ploomid. Puuviljad on eriti rikkad C-vitamiini poolest, samuti sisaldavad need B6-vitamiini, pantoteen- ja foolhapet ning nn iluvitamiin biotiini, mida on vaja naha ja juuste heaks terviseks. Foolhappe poolest on eriti rikkad greip, mandariin, sidrun ja ananass (viimane pole küll puuvili). Avitamiini annavad rohkesti nektariin, füüsal, ploom ja virsik.
Erksa värviga on etemad
Soovitatav on valida võimalikult erksa värviga puuvilju või nende mahlu. Taimede pigmendid flavonoidid on looduslikud antioksüdandid, mis kaitsevad organismi vabade radikaalide kahjuliku toime eest ja mõjuvad seetõttu ennetavalt südameveresoonkonnahaiguste ning mõnd liiki vähkkasvajate vastu. Mida eredavärvilisem puuvili on, seda rohkem sisaldab see flavonoide.
Kõik puuviljad pakuvad rohkesti kiudaineid, mida on vaja nii kõhu korrashoidmiseks kui ka seedekulglas elavate kasulike mikroobide toiduks.
Tavaliselt oskame hinnata kodumaiseid puuvilju, kuid huvitav on proovida ka võõramaiseid, sest igaühel on oma väärtus. Allpool on valik eksootilisi puuvilju, mida ehk vähem tuntakse.
1. Nispero
Nispero pärineb Hiinast ja Jaapanist ning seda nimetatakse ka Jaapani astelpihlakaks. Välimuselt pirni meenutavad viljad kasvavad kobarates ning ilmuvad puudele varakevadel. Vili on mahlane, hapukas ja üsna värskendav, maitselt sarnaneb kirsi või ploomiga. Sees on 4–10 mittesöödavat seemet.
Nispero on hea kaaliumi- ja A-vitamiini allikas, toniseerib ning soodustab liigse vee väljaviimist organismist. Seega toetab lihaste, eriti südamelihase tööd, tugevdab silmade tervist ja immuunsüsteemi.
2. Papaia
Papaia on pirni meenutav õhukese punakaskollase mittesöödava koorega puuvili. Mahlaka viljaliha tekstuur on sarnane meloni omaga, ka lõhna poolest meenutab ta melonit. Vilja keskel olev õõnsus on täidetud suure hulga pipramaitseliste seemnetega.
Papaia sisaldab valke lõhustavat ensüümi papaiini, mille tõttu mahl sobib hästi liha pehmendamiseks; papaiat kasutatakse seedimist soodustava toime tõttu ka meditsiinis ja närimiskummi tegemisel.
See lõunamaine vili on suurepärane C-vitamiini-allikas; samuti sisaldab palju A-vitamiini ja kaaliumi.
3. Pomel
Pomel on paksu koorega, greibist mahedama maitsega vili. Kollasena on see küps ja väga maitsev. Sisaldab rohkesti C-vitamiini ja kaaliumi, vähem fosforit, kaltsiumi ning B- ja A-vitamiini. Sobib värskelt söömiseks, magustoiduna serveerimiseks, küpsetistesse ja kookide kaunistamiseks.
4. Kinkan
Kinkan on pärit Hiinast, kuid teda kasvatatakse ka Vahemere maades. Viljad meenutavad apelsine, kuid on õrna ja söödava koorega – see on lõhnav ja magus. Kõige parem maitse tuleb esile siis, kui enne söömist vilja käte vahel veeretada, sest see vabastab koores olevad eeterlikud õlid. Kinkan on magusam ja energiarikkam kui mandariin või apelsin.
5. Tähtvili
Tähtvili ehk karamboola on troopikas kasvava tähtviljapuu vili. Selle läbilõige on tähekujuline, millest on tulnud ka tema nimetus. Koor on õhuke ja vahajas, küpsenud viljal kuldkollane. Maitse poolest on tähtvili veidi hapukas, mõni sort isegi väga hapu, lausa mõru.
Kuna selles puuviljas on süsivesikuid vähe, rikkalikult aga oblik- ja õunhapet, siis energiahulga poolest sarnaneb ta greibiga.
Sobib hästi vokiroogadesse koos köögiviljade ja mereandidega, kuid võib süüa ka lihtsalt niisama. Erilise kuju tõttu kasutataksevtähtvilja toitude kaunistamisel. Tähtviljast saame enim A- ja C-vitamiini.
6. Granadill
Granadill tähendab tõlkes kannatuslille, kuna tema õite osad meenutavad Kristuse kannatusi. Munasuurune vili on paksu sileda läikiva koorega, mis pole söödav. Viljaliha on sültjas, magus ja mahlane, sisaldades suhkruid kaks korda rohkem kui näiteks mandariin. Sees on mustjad krõbedad söödavad seemned.
Sisaldab rohkesti C-vitamiini, kaaliumi,naatriumi, rauda, magneesiumi, fosforit, niatsiini ja A-vitamiini.
7. Litši
Litši on Hiina litšipuu vili ning on Tais või Hiinas käinutele tuttav. See on 2–5 cm läbimõõduga vili, kare koorik on roosakas või punane, vananedes aga muutub pruuniks, sees on kivi.
Viljaliha on valge, mahlakas, magus ja väga meeldiva lõhnaga. Litši on eraldi imehea magustoit, kuid seda võib kasutada ka riisi, köögivilja, täidiste ja kastmete juures. Vili annab palju C-vitamiini ja kaaliumi ning energiat umbes 70 kcal.
8. Rambutan
Rambutan on botaaniliselt litši sugulane, erilise välimusega, ogadega kaetud ja õrna maasikalõhnaga vili. Kesta saab kergesti lahti murda. Sees on magus viljaliha ja kõva seeme. Rambutani võib süüa nagu muna, lõigates ära koore ülemise osa.
Sisaldab rikkalikult C-vitamiini, ka rauda ja kaaliumi.
9. Füüsal
Füüsal ehk juudikirss on tomati ja kartuli sugulane. Paarisentimeetrise läbimõõduga marjad on punased, oranžid või rohekaskollased. Need korjatakse toorelt ja pannakse järelvalmima.
Viljaliha on sültjas ning võrdlemisi hapu maitsega, sees on palju söödavaid seemneid. Sobib hästi kastmetesse tomato asemel ja garneeringuks, kuna marja ümber on dekoratiivne õietupp.
Tavaliselt füüsaleid keedetakse või süüakse värskelt puuvilja- ja segasalatis, samuti kasutatakse pirukate, sorbeti ja jäätise tegemisel. Füüsalis leidub palju pektiini, mistõttu saab temast teha keedist või želeed.
Marjad sisaldavad kaaliumi, C-vitamiini, magneesiumi, tiamiini ja niatsiini ning neil on palavikku alandav toime.
10. Satsuma
Satsuma on mandariinisort, mida on meie kauplustes viimasel ajal sageli saada. Viljad on väga õrna koorega ja seemneteta, magusad ja veerikkad; sisaldavad ka orgaanilisi happeid, mis tasakaalustavad magusat maitset.
Satsuma sisaldab A- ja C-vitamiini, kaaliumi, magneesiumi, rauda ja foolhapet. Kaalium aitab liigse soolatarbimise korral imenduva naatriumi hulka tasakaalustada ning muudab puuvilja sobivaks vee väljaviijaks.
11. Hurmaa
Hurmaa on Jaapanis rahvuslik puuvili, mis jääb puu otsa isegi talveks. Koor ja sisemus on ereoranžid; küps, pisut kleepuv viljaliha on magus ja väga aromaatne; sees on kuni kaheksa suurt pruuni mittesöödavat seemet.
Hurmaa annab rohkesti A-vitamiini, sisaldab ka C-vitamiini, kaaliumi ja vaske. Arvatakse, et hurmaal on kergelt lahtistav toime. Selle saavad kõhukinnisusega kimpus olevad inimesed ise järele proovida.
12. Tamarillo
Tamarillo on tamarillo-tomatipuu vili, taim kuulub koos tomati ja kartuliga ühte maavitsaliste perekonda. Puu kasvab Uus-Meremaal, Lõuna-Ameerikas, Indias ja mujal lõunamaades.
Umbes munasuurune vili on kuldoranž või purpurpunane ja kibeda koorega. Tamarillo maitset võib võrrelda tomati, karusmarja ja füüsali omaga. Vilja võib süüa värskelt, riputades peale veidi suhkrut.
Kuid tamarillot saab ka püreestada ning kasutada jogurtis, jäätises ja kokteilides. Veel mitte päris küpseid vilju keedetakse ja serveeritakse nagu köögivilja. Tamarillot ja tomatit saab üksteisega asendada; sobib liharoogade juurde, kastmetesse ja marinaadidesse.
Tamarillo sisaldab rohkesti A- ja C-vitamiini, samuti kaltsiumi, kaaliumi, fosforit, naatriumi ja magneesiumi.
NB! Kasutage oma toidulaual uudseid puuvilju julgesti, kuid ettevaatlikud peavad nendega olema allergikud, kuna esimest korda süües tundmatute viljade toimet ei tea.
Allikas: Kodutohter
