Meid, eestlasi, võib nimetada õunarahvaks. Vähe on aedu, kus ei kasvaks vähemalt üht õunapuud.
Õun on meile juba ajalooliselt kõige omasem ja levinum puuvili, aed-õunapuu kohalolekut on mõõdetud umbes 800 aastaga.
Maheaiandus ja keskkonnahoid on tänapäeva suunaks ka roosikasvatuses.
Roos on püsinud aastakümneid kauni ja aristokraatse, aga ka nõudliku, kapriisse ja keerulise taime võrdkujuna.
Tähtkaktused (Astrophytum) meelitavad pilgu enda peale ka siis, kui nad parasjagu ei õitse – kõik liigid on rohkemal või vähemal määral valgetähnilised ning tihti silmatorkavate, suhteliselt suurte areoolipadjanditega.
Kardinali- ja paavsti-tähtkaktus u
Igasuvine võitlus lehetäidega on täies hoos.
Lehetäisid võib leida peaaegu kõigilt aiataimedelt. Nad on väikesed, 1–5 mm pikkused taimemahlast toituvad putukad. Keha värvus varieerub liigiti ja mõnikord ka liigisiseselt.
Linnaserva elurajooni katusekorrusele korteri ostnud pere on aastatega loonud hubase lopsaka katuseaia, kust leiab nii tarbetaimi kui isegi väikese veesilma.
Aednikuks kasvamine on käinud – nagu ikka – läbi õnnestumiste ja ebaõnnestumiste, kuid peamine
Mida ette võtta talviste hooajataimedega, kes pärast õitsemist on oma esialgse kauni välimuse kaotanud?
Pühadeks on koju toodud mitmeid hooajataimi: jõulutäht, jõulukaktus või igihaljas toaküpress.
Aiaomanikuna igatseme oma aeda õitsemas näha kogu kasvuperioodi vältel aprillist oktoobri lõpuni, ideaalis isegi aasta ringi. Eesti kliimas on seda unistust raske ellu viia, sest talv on meil karm.