Merili ja Alo on muutnud mehe vanemate rajatud kodu oma käe järgi mõnusaks paigaks, kus silma rõõmustab kaunite kooslustega iluaed ning kogu perel on tore tegutseda.
„Aia kujundamise suurim mõnu ongi see, et see kunagi ei lõpe.
Käes on sügis ja aeg oma aias ringi vaadata, kas siin on veel kauneid värve. Kui ei ole, soovitan käia puukoolides avala pilguga põnevates toonides (poti)taimi valimas.
„Kui ma elus midagi toredat olen teinud, siis klaasimaania puhkemisele kaasa aidanud,“ ütleb sel kevadel Tallinnas Maarjamäel, Eesti Ajaloomuuseumi tallihoones avatud näituse „Klaasimeistrid“ kuraator Anne Ruussaar.
Oma ulatuse poolest on see suurim Ees
Näitleja Liina Tennosaar rõõmustab, et on saanud üle sellest küürust, mis umbes 40–45-aastastel naisnäitlejatel tekib – neile on palju vähem rolle kirjutatud.
Metsade keskel unustuses olnud talukohas laiub nüüd maastikupargi mõõtu avar iluaed suurte värvikate lillepeenarde ja põõsastikega.
Kolmkümmend aastat tagasi, kui Anneli ja Kalev Saluste kodu rajamiseks maakohta otsisid, läksid nad vaatama ka mahajäetud
Tartu ülikooli teadur Peeter Paaver elab oma kätetööna valminud omanäolises kodus Tartus Karlovas.
Annelinnas üsna kaua elanud mehel oli kindel soov leida oma elupaigaks vana ja tingimata puidust ehitatud maja. Väljavalituks osutus sõja lõpus, 1945.
Pererahva kuldsed käed on vanast puitmajast teinud kodu, kus hinnatakse mugavust ja koosolemist. Maja ainsa naisena võtab pereema tihti ette mõne põneva sisekujundusprojekti, näiteks uute kardinate õmblemise või seina värvimise.