Meie seni veel veerohkes, sademeterikkas kliimas on iga ehitise üks suurem vaenlane vesi, mis pole õiges kohas. Ja kui kõik teavad, et majal peab olema korralik katus, siis tuleks kohe lisada, et see on alles pool asja.
Ilusa püramiidja kasvukuju ja läikivate lehtedega ning magusaid vilju kasvatav pirnipuu on aias ühtlasi ka ilupuu eest.
Kes pole pirni tükk aega saanud, sellele tunduvad esimesed suutäied imeliselt head.
Kõrguvad männid varjamas valgust, liivane pinnas … Ent seesugusteski oludes saab luua lummava rohelise ruumi, tõestas aia perenaine Jane Pello.
„Usu, Jane, siin saab olema ilus,” sisendas abikaasa naisele, kes ihkas väga oma sünnikodust ära kolida.
Kui sulaveed jooksevad keldrisse, suvine päikesekiirgus kuumutab kodud ahjudeks ja tugev tuul peksab küljelt vihma vastu majaseinu, on paljudel põhjust muret tunda.
Liivakellafiguur ja sirge rüht— see kombo annab suurepärase enesetunde igale naisele. Korsetti või vormivat pesu kandes saavutatakse see tulemus koheselt.
Soojustamine pole odav, kuid võimaldab arvestatavat kokkuhoidu ning kokkuvõttes tasub end juba esimeste külmadega.
Meie kliimas soojustuseta majas elada ei tahaks ega saakski.
Pole üllatav, et selle aasta märksõnades domineerib mure toitumise pärast, kuid suureks probleemiks on saamas ka nutisõltuvus ja allergiaga toimetulek.
1. Vähem soolaSool on ammusest ajast tuntud kui maitseparandaja ja konservant toitude säilitamiseks.
„Viljandit teatakse ka kui punaste telliste linna,” ütleb Triin Kruus, kes koos abikaasa Ahtoga lõi sinna 1870. aastal ehitatud punastest tellistest majja puhkamiskodu.