Saagikoristuse ja aia sügisese korrastamise käigus tekib kuhjade viisi köögiviljapealseid, umbrohtu, närbunud suve- ja püsililli, oksarisu, kokku riisutud lehti jne.
Enne kui köögiviljapeenardel läheb suuremaks külvamiseks ja istutamiseks, mõtle läbi, kuhu mida panna.
Nimelt pole üht ja sama köögivilja või selle lähisugulastest liike hea pidevalt ühel kohal kasvatada.
Just nüüd on õige aeg kasvata endale ise toas kevadvirgutust – idandeid. Need annavad vähe toiduenergiat, kuid see-eest rohkesti eluindu.
Kuivas seemnes on kõik vajalik taime arengu ootel olemas.
Väetamist peetakse sageli millekski mürgiseks, mahe-kasvatusele vastandlikuks, ning seda püütakse kõigest hingest vältida. Paraku on enamik köögivilju väga toitainenõudlikud ning kasutavad mullas olevad varud ära juba esimeste kasvukuude jooksul.
Vahekultuurid ehk haljasväetised on taimed, kes külvatakse põhisaagi koristuse järel koduaias nii peenramaale kui ka kasvuhoonesse, et parandada mullaviljakust, vähendada umbrohtumust ning haigustekitajate levikut.
Seoses kliimamuutustega on hakatud j
Suve maitsvaimad kartulid kasvavad oma aias või siseõues. Ohtralt saaki annab juba mõni ämbritäis mahapandud seemnekartulit.
Parimad kvaliteetkartulid on ise kasvatatud ja vahetult enne toiduvalmistamist põllult korjatud.
Kui kompostikast ajab juba üle ääre, peida taimejäänused, kokku riisutud lehed ja muu orgaaniline materjal maa sisse ehk tee n-ö süvapeenar.
Sügistööde käigus koguneb kuhjade viisi taimseid jäänuseid.
Eesti on võtnud rahvusvaheliste kokkulepetega kohustuse hoida oma riigi elurikkust ja tagada kohalikku päritolu taimede püsimine. Paljude oluliste taimede seemneid hoitakse ülemaailmsetes seemnepankades.
Väike rediseidand maitseb täpselt nagu redis ja pisike porruhakatis on vängemgi kui täiskasvanud porrulauk.
Idandamine on nagu mikrovormis salatikasvatus. See on imelihtne ja käib kiirelt.