Meie esivanemad olid leidlikud ja kasutasid kogu looduses leiduva materjali lõpuni ära. Nii tehti seest õõnsatest puutüvedest topse, tünne ja mesilastarusid.
Ikka juhtub, et viljapuud ühel või teisel põhjusel mõnel aastal lõikamata jäävad. Vahel isegi nii kauaks, et keegi enam ei mäletagi, millal viimati lõigati (või kas üldse). Ega õigupoolest ole tingimata igal aastal kujunduslõikust vaja tehagi.
Pole üllatav, et selle aasta märksõnades domineerib mure toitumise pärast, kuid suureks probleemiks on saamas ka nutisõltuvus ja allergiaga toimetulek.
1. Vähem soolaSool on ammusest ajast tuntud kui maitseparandaja ja konservant toitude säilitamiseks.
Korralikus kompostris valmib viljakas kompostmuld aastaga, kompostihunnikus kulub selleks kaks korda rohkem aega.
Nii mõnigi aiaomanik viskab muruniite, aia hooldamisel tekkinud taimejäätmed ja sügisel kokku riisutud lehed prügikonteinerisse, maksab kop
Krõmps õun, soolakad krevetid ja värske spargel moodustavad kevadise energiaroa, mis rõõmustab kõhtu ja maitsemeeli. Võimalusel kasuta tooreid koorimata sabadega krevette, kuid sobivad ka keedetud (ehk roosad) krevetid.
Säravvalged jalavarjud võivad meie kliimas juba pärast paari kandmiskorda näida vanad, tuhmunud ja määrdunud. Taastame sobiva hoolduse ja pesuga nende ilme!
1. Ole ettenägelik!
Juhuslikult veebis nähtud kinnisvarareklaam ajendas uudistama ja justkui muuseas tegutsema. „Jalad ise tõid mu siia,” leiab Juta Kallas (48), pidades enda kujundatud elamist ühtlasi mõnusaks värviteraapiaks.
Loomupäraselt tahab meie keha liikuda, kuid töö ja eluviisi tõttu paljud hoopis istuvad suurema osa päevast, eriti nüüd, kui teeme tööd kodus. Seetõttu tuleb end tooli küljest lausa jõuga lahti kangutada.
Poodi lambipirni ostma minnes peaksid teadma, mida sul täpselt tarvis on. Riiuli ees seistes tuleb teada vajaminevat soklitüüpi, luumeneid ja valgustemperatuuri.