Kui laulja Sofia Rubina lavaelu kipub kiireks minema, oskab ta hästi oma kehale vajalikku puhkust anda ning lõõgastuda. "Põgenen siis natukeseks spaasse, mediteerin või viskan murule pikali ja vaatan taevast," räägib ta.
Spithami rannakülas paiknev mitmest minimajast suvekodu on kui väike küla keset metsa. Hooneid ümbritsevat loodust austav pererahvas avastab siiamaani koha võlusid ja on nende nautimiseks loonud mõnusa keskkonna.
Kes siin elavad?
Kes tahab pisut draamat, pisut põnevust, pisut erilisust ja hästi jutustatud lugu, see võib kätte võtta Kimi Cunningham Granti raamatu „Need vaiksed laaned“.
Elumuutused ja kannapöörded pole Gerli Padarile võõrad. Kuigi laulja on me silme ees alati rõõmus ja energiline, on ka tema elus olnud aegu, mille üleelamiseks on ta vajanud otsuse- ja enesekindlust.
Päeval, mil kunstnik Ave Nahkuriga Tallinnas intervjuu tegemiseks kokku saame, kimbutab teda kuri tõbi: kõrvad on lukus, silmad vesised ja nina nohune ning enesetunne on tal enda jutu järgi sant mis sant.
Keset loodusmaastikku põimuvad traditsioonid maapere praktiliste vajaduste ja loomingulise värvimänguga.
Kes: Ene ja Heiti Pihol.
Mis: Pealispõllu talu 3000 m2 aed ja õu.
Kus: Loobu külas Kadrina vallas Lääne-Virumaal.
Tingimused: savikas raske pinna
Ta armastab inimesi, tema naljad ajavad naerma, ta ei häbene pentsik välja näha, tema inimlikud ja pereväärtused kumavad aususest ja hoolivusest, ta peab tuletõrjuja ametit kõige mehelikumaks ning oma abikaasat kõige sõnapidavamaks.
Kes ei teaks laste