Enam paremini kui Helen Leemets oma pere elamist kirjeldab, ei saagi: „Iga päev, kui vaatan meie maja ja aeda, läheb meel rõõmsaks.”
Aastaid tagasi leidsid Helen ja Raul, et linnakorteri asemel oleks hulga toredam elada oma majas, mille ümber on suur ae
Kathleen, Kaido ja Merilee Pajumaa kodu – modernne palkmaja Vääna-Jõesuus – on oma klaasist otsaseinaga pilkupüüdev ja pakub elanikele tihedat sidet loodusega. Elu seal on nauditud juba aastajagu.
Perekond Tederi avaras aias täidab suvepäevi rahustav veemuusika, väliköögis valmib suitsukala ning kõrgete mändide lagedad tüved on kui loodud selleks, et peretütar saaks tegeleda oma hobi kangaakrobaatikaga.
Varem elas pere Lillekülas korteris, kuid s
„Vaatan ja leian, et siin-seal võiks olla midagi värvilist,” selgitab Inna Kiviselja, kuidas ta koos abikaasa Reinuga kujundas looduslähedase aia, kus vormi pügatud okaspuud jaotavad selle justkui omaette värvilisteks postkaartideks.
„Esimest korda sõit
Vaasa talu suure pargiosaga aed on ainulaadne oaas ümbruskonna lagedate põldude keskel – dendropargi maalilisi vaateid ning põnevat taimekollektsiooni on käidud vaatamas isegi Jaapanist ja Ameerikast, lähematest maadest rääkimata.
Kui me oleksime Räpina
Iga koolis füüsikat õppinu on kursis elektromagnetkiirguse (EMK) spektriga: ühes ääres kõige pikema lainepikkusega raadiolained, siis mikrouunides kasutust leidvad mikrolained, siis infrapunane kiirgus (soojuskiirgus), seejärel meile silmaga nähtav valgus
Leonardo da Vinci oli kunstnik, insener, konstruktor, arhitekt, linnaplaneerija, bioloog, anatoom ja matemaatik. Tema surmast möödus mullu 500 aastat.
Enamik tema tehnilistest leiutistest jäid joonistuslauale.
Kui vanasti oli kelder talu süda või vähemalt elutähtis koht, kus hoida majarahva talvevarusid, siis tänapäeval on maja kõrval asuv kelder ka hoovile omapärast ilmet andev dekoratiivne element.
Nii nagu kogu elu on täis muutusi, on ka keldri otstarve ja