Kevad on kohe kohal ja ei nüüd muud, kui tuleb oma toidulaud kergemaks ja tervislikumaks muuta. On ka paastuaeg, nii et taimsed toidud on igati teretulnud.
Kui sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo (53) oli kuueaastane, soetasid ta vanavanemad ehk papa ja mamma Matsalu kanti suvitamiseks Mäe-Jaani talumaja.
Viimase kahe kuu jooksul on olulisel määral muutunud see, kuidas on korraldatud Eesti kodudes ja ettevõtetes töötamine, õppimine ja ka meele lahutamine.
Kaunite õitega lõvilõug on olnud läbi aegade armastatud suvelill, kelle erksavärvilised õied on kaunistanud nii koduaedu kui suuremaid haljasalasid.
Lõvilõug õitseb varasuvest hilissügiseni, taludes isegi esimesi miinuskraade.
Käitumismustritest rääkides tunnistab Katrin Saali Saul (51), et temalgi on olnud üks segav muster, millega ta on aja jooksul palju tööd teinud, et seda muuta. «Mul oli enne raske anda enda vajadustest partnerile teada,» tunnistab ta.
Robotniidukid päästavad sellest kohustusest nagu muru niitmine, millele võib sõltuvalt aia suurusest ja iseloomust kuluda mitmeid tunde kuni terve päev. Robotniiduk niidab muru ise, võimaldades teil samal ajal nautida kaunist suveilma.
Kui puu kipub kasvama liiga suureks, on saanud kahjustada või kaotanud vanuse tõttu vormi, pole kääritööst pääsu.
Regulaarsed mahukad taimede kärpimised-pügamised liigituvad nende aiatööde hulka, mida ei tahaks teha.
Meid, eestlasi, võib nimetada õunarahvaks. Vähe on aedu, kus ei kasvaks vähemalt üht õunapuud.
Õun on meile juba ajalooliselt kõige omasem ja levinum puuvili, aed-õunapuu kohalolekut on mõõdetud umbes 800 aastaga.
Lavendlid, naistenõgesed ja salveid nõuavad vähest hoolt, ent pakuvad silmailu ning meelitavad aeda kasulikud putukad.
Intensiivset lillakat tooni maastikuvaadet seostatakse tihtipeale Vahemere ja lavendliväljadega.