Jutud sellest, kuidas suitsetamine võib tekitada kopsuvähki, mõjuvad ilmselt vähestele punase tulena, kui läidetakse sigaret. Ikka ju arvatakse või loodetakse “ vaevalt, et mina...”.
Tervisliku eluviisi moodustavad harjumused, mis kaitsevad ja tugevdavad organismi selleks, et ennetada haigusi ning süvendada inimeste vaimset ja füüsilist heaolutunnet.
Selle aasta kevadel ja suve hakul on sääsed eriti verejanuliselt rünnanud väljas töötegijat ning rahu ihkavat puhkajat nii metsas, aias kui ka rõdul. Kuidas neid tüütuid vereimejaid eemale peletada ja mida teha kupladega, mis sügelevad ja punetavad?
Lasteaias ja algkoolis käivatel lastel juhtub ikka sedasi, et kui tekib nohu või muutub kähedaks kurk, jäävad takkapihta haigeks ka kõrvad. Veelgi hullem, kui selline kooslus hakkab kiusama pikemate pausideta. Mis on põhjus(tajat)eks? Kuidas ravida?
Saabugu talv detsembris või veebruaris, ootamatuks nimetame selle ikka. Tänavuse talve käredus mõjus korraliku ehmatusena. Isegi meie nahale ja kehale.
Kosmeetik-koolitaja Anni Mänd nimetab kuiva naha kõige levinumaks probleemiks talvekülma.
“Meil on palju reumatoidartriidihaigeid, kes on pöördunud õigel ajal arsti poole ja kes tarvitavad korralikult ravimeid,” ütleb Põhja-Eesti Regionaalhaigla reumatoloogia ülemarst Eevi Pärsik.
Keskeas naisi kimbutavad kuumahood ja higistamine; mõnda vähem, mõnda rohkem. Raseduse ajal ja pärast sünnitust võib keha äkki ja ootamatult olla higist läbimärg, kuid mõni hetk hiljem paneb külmatunne lõdiseda.