Vererõhk mõõdab survet, mida veresoontes voolav veri avaldab veresoonte seinale.
Mõne noore inimese veresoontes tiksub aegreleega pomm, nii et ta ise seda ei teagi, kui ta pole mõõtnud oma vererõhku.
Kõrge vererõhk muutub kõrgvererõhutõveks ehk hüpertoo
Vererõhunorm liigub aina allapoole. Nüüd peetakse USA-s hüpertoonikuks inimest juba siis, kui tema vererõhk on üle 130/80, mitte üle 140/90 mm Hg nagu seni. Kas rõhu normipiir langeb ka meil?
Miks on vererõhuravimeid nii palju? Kas ei piisaks ainult mõnest, mis enamikku aitaks? Mil viisil rõhurohud mõjuvad ja kui ohtlikud on nende kõrvaltoimed?
Raskete ja ägedate sisehaiguste korral ainult meest abi ei saa, ent haiguste ärahoidmiseks ja krooniliste haiguste ägenemise vastu võib igapäevane meesöömine olla tõhus.
Proovi järgmist retsepti, et kõrge vererõhk kontrolli all hoida.
• 1 kl mett sega 1
Paljud üllatuvad, kui juhuslikul tervisekontrollil, näiteks töötervishoiu arsti juures avastatakse äkki kõrge vererõhk.
Ja seda inimesel, kellel on kogu elu olnud vererõhk madal.
Naistel on nooremas eas sageli vererõhk 100-110 mm Hg.
Millised peaksid Euroopa vastse juhendi järgi olema eesmärkväärtused ehk kui alla tuleks ülemine vererõhk langetada, et sellest tervisele kasu oleks ja meil elupäevi kauemaks jätkuks?
Toidule lisada vähem soola, hoida kehakaal kontrolli all ning rohkem liikuda – need on meetodid, mis aitavad vererõhku normis hoida. Tähtis on endale selgeks teha, mis vererõhutõusu põhjustab, ja mõõta rõhku vähemalt kord aastas.
Osa uurijaid leiab, et vererõhku rihtides ajavad tohtrid pilli lõhki: vanematel inimestel võiks see olla kõrgem, ja pealegi on rõhuravimitel hulganisti kõrvaltoimeid. Kas see on nii ja milline vererõhk on ohutu?