Kaunite õitega lõvilõug on olnud läbi aegade armastatud suvelill, kelle erksavärvilised õied on kaunistanud nii koduaedu kui suuremaid haljasalasid.
Lõvilõug õitseb varasuvest hilissügiseni, taludes isegi esimesi miinuskraade.
Selleks et aed kestaks ega vajaks pikki töötunde, tuleb eelistada üsna vähenõudlikke, kuid pikaajalisi püsikuid.
Püsililled on tänuväärsed aiataimed, kes kord sobivasse kasvukohta istutatuna rõõmustavad silma aastaid, mõned aastakümneid.
Parkjuur toob lillepeenrasse graatsilist haprust.
Parkjuure (Limonium) perekonnas on erinevail hinnanguil 150–600 liiki –täpsemat arvu pole isepäised taimesüstemaatikud suutnud kokku leppida.
Toataimed on talvisel ajal küll puhkeseisundis, aga vajavad hoolt sellegipoolest. Kevadel valmistatakse taimed ette uueks kasvuperioodiks.
Toataimedele on nõudlust aasta ringi.
Elulõngade (Clematis) arvuka pere võib laias laastus jagada kaheks: suure- ja väikeseõielised. Tavaliselt seostub sõna „elulõng” ikka nende esinduslikumate, suureõielistega. Üleni õitega kaetud elulõng on omaette vaatamisväärsus.
Kuidas küll saada metsane krunt aiaks? Eriti veel põhjamaa karmis looduses. Tuleb osata luua taimedele soodsad kasvutingimused.
Püsiktaimede liigi- ja sordivalikurikkust on üha rohkem näha nii eraaedades kui ka ühiskondlikel rohealadel.
Mustasõstrapõõsaid valides või uuendades tasub eelistada Eestis aretatud heade maitseomadustega, talvekindlaid, haigustele ja kahjuritele vastupidavaid sorte.
Mustasõstramarjad on hinnatud rikkaliku C-vitamiini ja teiste bioaktiivsete ainete sisalduse t
Pojengid jõudsid mõisaaiast taluaedadesse ilmselt juba 20. sajandi alguses. Inimesi, kes on päritud või ostetud talukohaga kaasa saanud roosa, valge või punase pojengipõõsa, on kindlasti sadu.
Suvelillepeenar on igale aiale kaunis ja värvikirev lisand, mis pakub silmailu kogu suve vältel.
Suvelillede ehk üheaastaste lilledega saab anda igal aastal aiale täiesti uue näo, istutades või külvates peenrale hoopis teised liigid ja teist värvi õit