Tartu ülikooli teadur Peeter Paaver elab oma kätetööna valminud omanäolises kodus Tartus Karlovas.
Annelinnas üsna kaua elanud mehel oli kindel soov leida oma elupaigaks vana ja tingimata puidust ehitatud maja. Väljavalituks osutus sõja lõpus, 1945.
Juba ammu avaramast kodust unistanud suur pere hakkas maja ehitama armsasse kodukanti. Kaks täiskasvanut, kaks väikelast ning kolm teismelist on kirju seltskond, kel on väga erinevad soovid ja vajadused.
Kebeli talus lendab aeg kiirelt. Kolme aastaga on lisaks suurele, sopilisele ja palju hoolt nõudnud hoovialale tundmatuseni muutunud ka maja sisemus. Taluperemees Tõnu Sepp on ehituses otsiva vaimuga leiutajahing.
Kaminatuli ja ahjusoojus on nagu mõnusad kamraadid, keda üksjagu koduomanikke oma elamisse igatseb, sest need pakuvad vaheldust ja täiendavaid võimalusi.
Vihmasajus märgi puid varjualusesse kärutades ja riita ladudes mõtled vaid: ahiküte tuleb asendada