Inimese keha nõuab normaalseks ainevahetuseks iga päev keskmiselt 1,5–2 liitrit värsket vett, lisaks selle, mida me saame toiduga. Vesi on inimorganismile kõige loomupärasem jook.
"Rasedus on nii tore ja ilus aeg!" õhkavad paljud naised. "Lapsi kasvataks hea meelega, aga rase ei tahaks enam olla - küll see oli raske!" leiavad teised.
Higistamist peetakse sageli millekski ebameeldivaks ja püütakse seda pärssida, ometi on see eluliselt vajalik, sest muidu kuumeneks keha üle. Vahel aga võib higistamine märku anda ka mõnest haigusest.
Lust on vaadata lapsi, kelle jaoks õppimine on justkui üks põnev ja avastusterohke seiklus teadmistemaailmas. Paraku leidub küllaga neidki koolipoisse ja -tüdrukuid, kes näevad kurja vaeva isegi paarisalmilise luuletuse päheõppimisega.
Vanematel inimestel võivad tekkida võrkkestal nägemiskeskuses muutused, mille tagajärjel keskosas nägemisvõime väheneb, eriti halveneb võime lugeda. Kas tegemist võib olla kollatähni kärbumisega?
Terviseteadlikud kinnitavad, et pole kasulikumat asja kui nisuoras. Samad allikad teatavad, et nisu on nagu suhkurgi valge surm ja seda ei peaks sööma mitte mingil kujul. Kus on tõde?
* Nisutoodete söömise tagajärjel koguneb rasv vöökohale.
Inimese jalalaba luustik koos neid ühendavate sidemete, ligamentide ning muidugi lihastega moodustavad 3 aktiivset võlvi: sisemise ja välimise pikivõlvi ning ristivõlvi.
Jala aktiivsus seisneb selles, et jala võlvid kannavad kannalöögi koormuse maapinna
Kõik toitumisnõustajad ja terviseteadlikud on ühel meelel, et pole kasulikumat asja kui nisuoras.
Samal ajal on nisutooted pandud põlu alla, kui ebatervislikud, paksuks tegevad, seedehäireid põhjustavad ja vaimseid võimeid nõrgestavad.