Võõrliigid on Eestis need liigid, kes ilma inimese abita siia ei jõuaks. Invasiivseteks võõrliikideks nimetatakse neid, kes inimese tahtsi või tahtmatult siia sattumise järel hakkavad looduses vohama ja probleeme põhjustama.
Tugevat noorendamist ei maksa peljata, sest 18–20 aastaste puude saagikanne pidurdub varem või hiljem ning viljade kogukust ja arvukust aitab suurendada vaid noorenduslõikus.
Enne vana puu lõikama asumist tee puule vähemalt üks ring peale ja vaata hooli
Aiaomanikuna igatseme oma aeda õitsemas näha kogu kasvuperioodi vältel aprillist oktoobri lõpuni, ideaalis isegi aasta ringi. Eesti kliimas on seda unistust raske ellu viia, sest talv on meil karm.
Euroopa lehis (Larix decidua), nii nagu teisedki lehise perekonna liigid, lisab oma kollaseks värvunud võraga sära aia sügisvärvide pillerkaari.
Lehised on maalilised kaks korda aastas: kevadel, kui uued okkakimbud hakkavad pungadest välja trügima ning
Ei midagi enneolematut ega keerulist. Vaid mõned kindlad nõksud, ja taevasinised iludused otsustavad igavesti sinu aeda jääda!
Imetabast värvi, taevasinised õied ei jää märkamatuks kellelegi. Suuri helesiniseid õisi aiataimedel peaaegu ei kohtagi.
Põltsamaa lasteaia päikeseratast meenutaval taimealal saavad mudilased hariva aianduskogemuse: võimalus on ise kasvatada seemnest lilli ja tarbetaimi ning õppida märkama ja vaatlema pisilaste eluolu enda ümber.
Päris kindlasti ei üllata siinsed rüblikud
Vältides keemiat, saab nii nälkjaid kui tigusid aiast tõrjuda mitmesuguste püüniste ning looduslike vahenditega.
Niiske kevad loob nälkjatele soodsad tingimused.
Ära unusta tarvilikke töid ilu- ja tarbeaias.
Iluaed
* Jälgi aedflokside lehti, et avastada jahukaste võimalikult vara. Kõik täpikeste ja laigukestega lehed nopi ära ning põleta.
Kuidas pääseda oma aia muruorjusest – roheala regulaarsest niitmisest, väetamisest ja kastmisest? Üks lahendusi on rajada lilleniit.
Veel viiskümmend aastat tagasi tehti murule reklaami stiilis „... ei ole aeda ilma muruta; ...