Aga kuidas siis oleks tark toimida? Käte puhastamiseks soovitab OÜ Greenclean tegevjuht ja hügieeniekspert Annika Gorelova vett ja seepi, juhul kui on võimalik neid kasutada. “Vesi ja seep on olnud läbi aegade parimad ja tugevaimad relvad, mida ei asenda miski. Seda nii COVIDist, linnugripist kui ka hingamisteede sügisestest ja kevadistest viiruspuhangutest rääkides.”
Kätepesul ja kätepesul on aga suur vahe. "On väga oluline, kas vee all käsi lihtsalt n-ö lobistatakse või neid pestakse korralikult. Maailma Terviseorganisatsioon soovitab seda teha sooja vee all, enne seebi peale kandmist tuleb käsi niisutada, väga oluline on ajada seep vahule, sest muidu ei saa seebi osakesed tööd teha – seebivaht suudab loputamise etapis kaasa haarata mustuse, kaasa arvatud silmale nähtamatud osakesed,” õpetab Gorelova õiget kätepesu.
Lisades, et osa dosaatoreid pritsib käele juba ka seebivahtu, millest on abi, juhul kui on kiire, ent kuivseebi kasutamisel peab pesija ise rohkem vaeva nägema, et seep vahule läheks.
Korralik pesu võtab 40 sekundit
Kätepesu peaks kestma vähemalt 20 sekundit, peale mida kulub sama pikk aeg käte kuivatamisele. Seejuures on oluline jälgida, millega seda tehakse. “Froteerätik, kui see on niiske, ei kuivata käsi ära; puhur kuivatab kauem; paberrätik aga on hea ja lollikindel asi, mida tasub eelistada,” kiidab Gorelova, et seda saab kasutada ka kodus.
"Kui paberrätikuid pole käepärast, tuleb kasutada muidugi seda, mis on. Seejuures tuleb meeles pidada, et kuna niiskes froteerätikus hakkab "tekkima elu", peaks kahe liikmega või suurema pere puhul rätikud igal õhtul pessu panna ja puhastega asendama."
Ta rõhutab, et unustada ei tohiks kätepuhastusel ka kõige mustemaid kohti ehk küünealuseid. “Kui tava-küünelakk mureneb, hakkavad isegi silmaga nähtamatutesse murenemiskohtadesse kogunema mustus-mikroorganismid,” ütleb ta. Õhtul tasuks lakk maha võtta ja hommikul uus peale panna. Lisaks koguneb mustus ka sõrmuste ja käekella alla, millele tasuks omakorda tähelepanu pöörata.
Vähemalt 70% alkoholi
Kui aga vesi ja seep pole kättesaadavad, tuleb kasutada desinfitseerimisvahendeid. Mayeri turundusjuht Piia Mai Rühka soovitab nende valikul eelistada tooteid, mis sisaldavad vähemalt 70% alkoholi. “Sest siis võib kindel olla, et toode toimib,” märgib ta, et alkoholiga desinfitseerimisvahendite puhul ei maksa lasta end hirmutada teravast spetsiifilisest lõhnast – etanool küll lõhnab teravalt, kuid on samas kõige tõhusam desinfitseerimisvahend.
Puhtast, üle 70% alkoholist üksi aga ei piisa. “Kuna alkoholid on kiiresti lenduvad ained, lisatakse aurustumise takistamiseks ja naha niisutavatel eesmärkidel desinfitseerivatesse vahenditesse paksendeid, mis pikendavad toimeaega,” selgitab Rühka.
ASi Chemi-Pharm tootejuht Ave Evart soovitab valikul jälgida lisaks sellele, et tooted oleksid etanoolibaasil, ka seda, et need oleksid registreeritud TA poolt ja kuuluksid biotsiidiregistri tähise alla.
Samuti soovitab ta kontrollida, et toodetel leiduks EN sertifikaat (EN 1500, EN 12791) ehk et need oleksid testitud haigustekitajate suhtes. “Kahjuks enamik COVID-eriolukorra ajal turule paisatud tooteid pole õigetest toorainetest valmistatud (sisaldavad bioetanooli, puskariõlisid ja muid lisaaineid) ega ka testitud,” hoiatab ta.
Oluline on, millist alkoholi kasutatud
Evart jätkab, et alkoholi sisaldus on oluline just massiühikuna (käteantiseptikumides üle 70%), kuid mõned tootjad näitavad seda ka mahuühikus. Mis tähendab, et tegelikult on protsent väiksem.
Sellest veelgi olulisem on aga, millist alkoholi kasutatakse. “Tooteid saab valmistada nii sünteetilistest alkoholidest, bioetanoolist kui ka segudest, millest kõige ohutum on looduslik puhastatud etüülalkohol, mis ei tekita allergiad ega sisalda lisaaineid. Samuti on oluline, kas etanool on puhas või denatureeritud. Sealhulgas võivad tooted olla denatureeritud ka sünteetilise alkoholiga, aga selle protsent koostisest peaks olema alla 10,” õpetab ta.
“Mitte alkoholidel põhinevad ained, mis hävitavad mikroobe ja viiruseid, on reeglina keerulise keemilise ülesehitusega ning võivad mõningal juhul tekitada ärritusi, halvemal juhul allergiat,” lisab Rühka.
Kui aga võrrelda vedelikke ja geeljaid tooteid, siis neil pole efektiivsuse mõttes Evarti sõnul vahet. “Vahe on kasutusmugavuses. Geeljas alkohol ei pritsi ega lendu nii palju. Lisaks on veel geelid ja geeljad tooted – geel on paks ja veniv aga geeljas on toode, mis kätel läheb vedelaks ega tekita kleepuvat tunnet. Meie pakse geele ei pakugi. Vedelaid käteantiseptikume kasutatakse aga valdavalt kirurgias ja iluvaldkonnas,” kirjeldab ta.
Miks sageli veele keemiat eelistatakse?
Gorelova põhjendab seda nii, et toodete puhul on palju panustatud, et neid teaduslikult tõestada ja anda lühikesest kasutusajast hoolimata garantiid. “Kui kasutad 70%list alkoholibaasil kätepuhastusvahendit, siis pudelil on kirjas, et antakse 99,9% garantii, et see hävitab viirused ja bakterid. Kuna käte pesemine jääb paljuski tehnika taha – kui ei osata käsi korralikult pesta, pole garantii 100%line, jäävad desinfitseerimisvahendid tarbijale rohkem silma, kuna neil on teaduslikult tõestatud number peal ning inimestele meeldib numbreid ja fakte uskuda,” usub ta.
Kui aga rääkida pindade puhastamisest, on tema sõnul palju majapidamisi, kus saavutatakse äädika, sooda ja sidruniga puhastamisel sama tulemus kui jaemüügis leitavate kemikaalidega.
Populaarne, seda ka Eestis, on ka holistilistes teraapiates kasutatavate õlide kasutamine – kodused desinfitseerimisvahendeid segatakse sel juhul kokku samuti õlide nagu sidrunhein ja piparmünt baasil, teinekord alkoholi lisamatagi. “Jällegi, raske on spekuleerida, millised on tulemused, sest nende all pole uurimistöid,” ütleb ta, et sageli pole selliste meetodite uuringuid olnud asutused veel valmis rahastama.
Vaid siis, kui pereliige on haige
Evarti hinnangul ei peaks kodus ilma põhjuseta desotooteid kasutama, sest see pole mõistlik ega vajalik. Sel juhul aga, kui keegi on haige ja on reaalne oht lähikondlastelt nakkust saada, soovitab ta kasutada üldkontaktpindadel (ukselingid, lülitid, toiduainetega kokkupuutepinnad jne) igapäevaselt kiirdesovahendit. Samuti on sobilik kasutada desovahendit, kui on oht koduloomadelt haiguste nakkumiseks, mille kohta annab soovitusi veterinaar.
Rühka lisab, et viiruste hooajal, mil puutepindasid ja määrduvaid esemeid tavapärasest sagedamini puhastatakse, sobib selleks kasutada universaalset pindade desinfitseerimisvahendit. "Pindasid võiks desinfitseerida alati pärast seda, kui need on kontaktis olnud mõne potentsiaalse viirusekandjaga, desinfitseerivat vahendit tuleks töödeldavale pinnale pihustada piisavalt, et tagada piisav kontaktaeg (vähemalt 1 minut)."
Rühka jätkab, et üldiselt sobib uksekäepideme ning diivani jaoks üks ja sama vahend, kuid tasub meeles pidada, et pindade desinfitseerimisvahend on eelkõige mõeldud kõikide vett ja alkoholi taluvate pindade jaoks. “Näiteks tekstiildiivanit on palju raskem puhastada, sest viirused ja bakterid võivad olla tekstiilkiudude vahel, mis ei kannata desinfitseerimisvahendit ning kuhu on puhastusvahendiga raske pääseda."
Kemikaalide kasutamisel jälgi ohutust
Seega võiks kodutekstiile pesta regulaarselt antibakteriaalse pesuvahendiga, et kõik ohtlikud mikroobid ja viirused saaksid hävitatud. Seejuures soovitab Rühka meeles pidades, et nii desinfitseerimisvahendid kui ka kodu puhastamiseks mõeldud tooted on kemikaalid, mille kasutamisel tuleb järgida ohutusnõudeid.
Evert lisab, et pindadele mõeldud desovahendid on erinevad nii koostise, toimespektri kui ka pinnamaterjali suhtes, nii et oluline on teada, mida soovitakse hävitada, mis materjalil, kas pind talub alkoholi ning milline on vajaminev toimeaeg.
“Kodu kiirkorras desomiseks on kaks vahendit: kiirdesovahend alkoholiga või alkoholivaba desovahend (nahkdiivani ja õrnade materjalide puhul),” toob ta näiteks.
Alkoholiga toodete puhul peab tema sõnul siiski olema tähelepanelik, kas soovitud pinnal on lubatud neid kasutada või on oht, et need rikuvad materjali. “Autodes on palju plasti, ka õrna plasti ja nahka, seetõttu seal ei soovitata,” toob ta näiteks. Samas paljud plastesemed taluvad alkoholi hästi.
Sama on telefoniga. “Ise olen desotanud küll alkoholiga, aga mul on kaitseklaas, mis seda talub. Samas tean, et kellelgi läks esiklaas koos ümbrisega koledaks.” Arvuti puhul aga soovitab ta kindlasti kasutada alkoholivabasid tooteid, sest ei ekraan ega klaviatuur kannata alkoholi ja neil võtab värvikihi maha.
Liigne puhastus võib kahju tuua
Gorelova soovitab kodu koristades lähtuda sellest, kes seal elavad ja kuidas soovitakse neid kaitsta. Ta toob majapidamistest rääkides paralleeli kunagise populaarse seebiga Safeguard, mis kadus turult üsna ruttu, kuna hävitas mikroorganisme ja kaotas sellega käte loomuliku mikrofloora, mis aitab kaitsta inimese käenahka ja immuunsussüsteemi. “Sama on majapidamistega – on teatud olukordi, kus tuleb reegleid täita,” ütleb ta, et kirjutaks reeglid ette näiteks majapidamistele, kus elab mõni nõrga immuunsussüsteemiga inimene. Aga muul juhul tasub usaldada organismi ja iseennast, arvestades sellega, kui tugev inimene soovitakse kodust välja saata. “Liigse desinfitseerimisega muudame oma immuunsussüsteemi nõrgemaks. Ja lõpptulemusena jäävad igasugused reisimised või pulmapeod nii lõpuks ära, sest organismile on sealt tulevad bakterid-viirused tundmatud või liiga suur koormus ja tervis ei peaks vastu. Seega põhjalik puhastamine ja desinfitseerimine jäägu toidukäitlejatele, haiglatele, hooldekodudele ja lasteasutustele,” ütleb ta.
Kord nädalas korralik puhastus
Juhul kui on siiski hirmud, soovitab ta teha oma kodu jaoks puhastuskava, mida järgida: “Puhastada iga päev ära kontaktpinnad, seda lihtsalt puhta vee ja lapiga ning kord nädalas võtta ette suurem koristus ehk niiske pesu ja kui vaja, siis ka märgpesu – pinnad leotada ja kuivatada,” kirjeldab ta, et see võiks olla tavalise pere jaoks koristuses kuldne kesktee ja desotada tasub seal, kus on tarvis – tavaliselt on selleks vajadus vaid WCs.
Kui on teada, milline on kodune mustus, on selle põhjal teada ka see, millega tasub kodu koristada. Seejuures tuleks vahet teha puhastamisel ja desinfitseerimisel: kui puhastamise eesmärgiks on mustuse üleskorjamine, milleks kasutatakse kas koristuslappi, hambaharja, tolmuimejat vms, siis desinfitseerimine on mikroorganismide arvu vähendamine, mis ei pea seejuures olema mitte 100% nagu steriliseerimisel, vaid võib olla ka 10% või 20%. “Kui natukenegi kedagi koristamise ajal tapetakse, on tegu desinfitseerimisega. Teha saab seda kodus kas kuuma vee või kemikaalidega: näiteks kvantpõhise, kloori- või kõrge pHga ainega,” jätkab Gorelova.
Mida tugevama toimeainega on aine, seda tähelepanelikum peab selle kasutamisel olema: tuleb jälgida, kas ainet tohib sisse hingata, kas see võib pindadele jääda kauemaks, kui paariks minutiks või see hakkab see vuugivahesid söövitama ja lõhub pinna ära jne.
Veest ja lapist reegleid järgides piisab
Gorelova ise koristab kodus vaid vee ja mikrokiudlappidega. “Kui mikrokiudlappi mitte väärkohelda, on see piisavalt abrasiivne ja staatiline," kinnitab ta. Iga proff asi aga, juhul kui seda väärkoheldakse, võib teha karuteene ja ka mikrokiudlappe kasutades tuleb järgida teatud reegleid. “Seda ostes on pakendil kirjas, et lappi ei saa pesta kraanikausis ega väänata kuivaks, sest siis läheb see katki, vaid selle peab raputama tühjaks ja pesema pesumasinas tootja juhiste järgi, näiteks 90 või 50 kraadi juures. Kui tarbija seda õigesti ei kasuta, vaid peseb seda 30–40 kraadi juures, mis on kodupesumasinas pesijal keskmine temperatuur, pole tegu enam baktereid üles korjava lapiga, vaid tavalise lapikesega, mida võimalik ka vanast T-särgist teha,” hoiatab ta, et alati ei saa puhastamiseks vaid mikrokiudlappi kasutada, seda juhul, kui ei soovita juhiseid järgida.
Juhul kui pole soovi koristusvahendi kapriise jälgida, soovitab ta valida mõne laialt levinud toote vahel jaekaubandusest, mida on lihtne kasutada pakendil olevaid juhiseid järgides. “Need on üsna neutraalsed ained, mis tähendab, et ei juhtu midagi väga hullu, kui see ümber läheb või laps puudutab pinda ja paneb hiljem näpu suhu.” Samas ei saa all in one tooted olla ühtviisi efektiivsed kõigi pindade puhul, kuna need on tehtud võimalikult neutraalsed.
Järgi kindlasti antud juhiseid
Iga vähegi lugupeetud kemikaale tootev ettevõte annab Gorelova sõnul kemikaaliga kaasa tootekaardi, millel on kirjas, kus ja kuidas seda tuleks kasutada. Neid soovitusi järgides on kõige lihtsam vigu vältida.
"Kui tootekaardil on kirjas, et ainel peab laskma mõjuda, peab sel laskma mõjuda. Kui on kirjas, et tuleb kolm minutit oodata ja siis loputada, tulebki nii teha, sest muidu jäetakse nii kemikaalijäägid kui ka bakteriaalne mustus maha. Kui on kirjas, et tuleb kasutada käesooja vett, tuleb kasutada käesooja vett, sest muidu ei lähe aine vahtu ega saavutata soovitud eesmärki,” õpetab ta.
