Värvilapiline aed lillelise oruga

Kaja Kurg
01.11.2018
Aastate jooksul on aia perenaine istutanud nõlvadele kümneid liike ja sorte püsililli, kõrrelisi ning madalaid leht- ja okaspõõsaid. | Tiina Tammet

Valli ja Kalle Teor tegid õige otsuse, kui võtsid mõned aastad tagasi tänavaäärse kõrge sarapuuheki maha – nüüd saavad ka kõik möödujad nende värviküllasest kaunilt kujundatud aiast rõõmu tunda.

Toreda aia loojad meenutavad aega mitu head aastakümmet tagasi, kui nad said linna serva rajatavas aianduskooperatiivis maalapikese. Nad olid selle üle väga õnnelikud, aga tuttavad tögasid: „Mida te seal tegema hakkate, kas riisi kasvatama?”
Madal vesine heinamaa, kuhu linnarahvale aiamaad jagati, sobis tõesti pigem riisile kui roosidele. Aga vastsed aiapidajad Valli ja Kalle ei lasknud end häirida, vaid asusid reipalt uudismaad üles töötama. Nad tunnistavad, et algul ei teadnud nad aiapidamisest mitte tuhkagi. Alustada tuli täiesti nullist. Targemad õpetasid, et maa saab kergema vaevaga kobedaks, kui panna kartul lihtsalt mätta alla. Täpselt nii nad siis tegidki.

Asi arenes hoogsalt, sest mõlemad nautisid aias müttamist ja ka huvi oli suur. Kuna aed asus vaid jalutuskäigu kaugusel kortermajast, kus nad tollal elasid, oli seal hea lähedal koos lastega käia. Krundi esimene pool kujunes iluaiaks, tagapool kasvatati köögivilja. Tüüpprojekti järgi kerkis ühekordne suvemaja.

 

Inspireeriv kraavisäng
 

Aia üks erilisemaid vaatamisväärsusi on risti läbi krundi kulgev sirge kraav, mis jagab selle enam-vähem pooleks. Aia rajamise algusaastatel, kui olid veel Võhma lihakombinaadi õitseajad, voolas kraavis sealse katlamaja kuum, aurav heitvesi.

Kraav oli kole, aga igal halval asjal on sageli ka hea pool. Kui kombinaat lakkas töötamast, kadus ka heitvesi ning selgus, et kraavi nõlvad olid kui loodud kiviktaimla jaoks. Näotust kraavist sai krunti liigendav tore reljeefielement. Süvendi põhi kaeti paelahmakatega, ka nõlvad kindlustati kividega, mille vahele istutas perenaine püsililli ning madalaid ilupõõsaid. Värvikas taimevaip vallutas ka kaldapealsed.

Ühele poole „orguˮ jääb praegu suure muruplatsi ja kaminanurgaga eesaed, teisel pool on elumaja, kasvuhoone, lilleaed ja peenramaa. Kevaditi on kraav vett täis ning suvel suure vihmaga voolab põhja peal samuti väike nire.

Aastate jooksul on perenaine istutanud nõlvadele kümneid liike ja sorte püsililli, kõrrelisi ning madalaid leht- ja okaspõõsaid. „Mulle meeldib mängida lehe- ja okkavärviga, sest siis on aias kogu aeg värve – õisi ei peagi palju olema,ˮ kirjeldab Valli oma kujundusnippe. Näiteks meeldib talle väga parukapuu veinipunane lehevärv, selle põõsa on ta püganud meetrikõrguseks palliks. Tänu okaspuudele ja igihaljastele padjandtaimedele on kraavinõlvad värvikad ka hilissügisel ja talvel.
Palju värve on mujalgi aias. Maja juures õitsevad roosid, kahte terrassi  kaunistavad suvelilleanumad, tarbeaia ees laiutab püsililleväli.
„Mulle meeldivad erilised taimed,ˮ tunnistab Valli. Üks selline on Haide puukoolist toodud tohutu suurte heleroheliste lehtedega hübriidhosta, mille puhmiku läbimõõt ulatub juba üle pooleteise meetri.

 

Hüvasti, korterielu!
 

Sel ajal kui pere elas veel korteris, põgenesid nad kevadel kohe esimesel võimalusel „maaleˮ ja sügisel olid seal nii pikalt kui kannatas. Elu lähestikku asuvates suve- ja talvekodus oli hea ühitada.

Kümmekond aastat tagasi hakkas Valli aga kaasale peale käima: „Teeme suvilast korraliku elumaja ja läheme sinna ära. Korterielu ahistab, ma ei taha enam mööda treppe viiendale korrusele ronida.ˮ

Kallel polnud naise soovi vastu midagi, elu oma majas ja aasta ringi koos aiaga tõmbas tedagi. Kevadel alustas toimekas paar suvila ümberehitusega, järgmisel sügisel koliti sisse. Maja sai peale teise korruse. Tänu kavalale lahendusele ‒ ühel küljel ulatub teine korrus meetri jagu üle esimese ‒ on nüüd elamispinda lausa sadakond ruutmeetrit. Tarbeaiapoolsele küljele ehitati juurde avar katusega terrass.
Maja kohandati soojaks ja mugavaks, aga Kalle meelest on sellest hulga toredam hoopis asjaolu, et nüüd saab ta iga hetk toast aeda minna või siis sees olles kogu aeg aeda vaadata.

 

Kääritöö on vahva
 

Nii peremehele kui perenaisele meeldib tegutseda heki- ja aiakääridega. Valli pügas näiteks ühest sihvakast kaljukadakast vahva kuue palliga „lumememme”. Põhjus oli selles, et kevadtalvise kurja päikese käes pruuniks põlenud kadaka päästmiseks tuli midagi ette võtta ja vormilõikus oli parim lahendus. Nüüd käib perenaine igal suvel pallidest kääridega üle ning need lähevadki aina kohevamaks. Puu sai päästetud.

Topiaarkunsti näidetena jäävad silma veel tore kollane elupuusilinder ja lodjap-põisenela ’Red Baron’ madal mustjaspunane kuhi. „Mulle meeldib aiareisidelt saadud ideid oma valdustes ellu rakendada,ˮ märgib perenaine.
Madalad perfektselt pügatud läikiva tuhkpuu hekid, mis aeda liigendavad, on Kalle kätetöö. Üks neist roomab nagu pikk roheline uss õueala ja iluaia vahel. Seda hekki hakkas mees kunagi lihtsalt lusti pärast külgedelt ümaraks pügama. Heki otsa jättis ta kõrgemaks, et rõhutada lõppu, ja see on nüüd nagu „hekilooma” pea. Hekkide vormishoidmiseks pügab Kalle neid suve jooksul neli korda. Ka muru on imeilus, sest seda niidab ta kord nädalas.

 

Kividest lummatud
 

Aias jääb silma ridamisi põneva vormiga raudkive justkui skulptuurinäitusel. Kõik kivikobakad on Valli ja Kalle kahekesi põldude pealt kohale tassinud, auto järelkärule on sellega kõvasti liiga tehtud. „Oleme kivihullud, mis parata,” tunnistab Valli ausalt.

Naisele meeldib ka müüri laduda: kaminanurga munakividest seinad ongi hoopis tema, mitte mehe laotud. Elumaja ette terrassile meisterdas Valli aga suure munakividest lillekorvi, kuhu on suvel hea sättida värvikaid suvelilli.
Kivihullus algas sellest, et varem peeti peres koeri ning okaspuid tuli nende eest kaitsta. Samal põhjusel kaeti mitu ilupeenart killustikuga, et lemmikud seal kaevata ei saaks. Hele killustik, mille taustal taimed kaunilt välja joonistuvad, katab peenraid siiani.

 

Nii kartuleid kui viinamarju
 

Üks mõnusamaid kohti aias on avar, 12 m² suurune terrass maja tarbeaiapoolsel küljel. Tänu kihtplastist katusele on suvetoas palju valgust, siia on mõnus tulla vihma eest varju. Terrassil suvitavad inglitrompetid ning kõrgustes roniv lopsakas aktiniidia loovad lõunamaise meeleolu.

Terrassi ees ja kõrval on lopsakas püsililleväli, selle taha jääb aga köögiviljamaa, kus kasvab kõik hea ja maitsev: peedid, sibulad, till, oad, herned, kartulid, maasikad. Kapsad evakueeris perenaine kapsaliblikate eest kasvuhoonesse, kus tomatite-kurkide-paprikate kõrval lokkavad ka viinapuud: esimesena valmivad kõige magusama sordi ’Somerset Seedless’ roosad kobarad, seejärel saab küpseks roheliste viljadega ’Alošenkin’. Külmakindel Läti sort ’Guna’ kasvab väljas. Viinamarju on pere kasvatanud juba umbes 25 aastat.
Valli ja Kalle naudivad elu oma mõnusas aias. Ilumeelt toidab kaunis iluaed, tarbeaed katab laua. Üks täiuslik aed peabki olema just selline.

Konkursi "Kodu Kauniks" finalist. 

Sarnased artiklid