Peamine tootjate argument on, et erinevalt tavasigarettidest siin tubaka põlemisprotsess puudub. Nii keskenduvad nad sageli sellele, mida e-sigarettides ei ole, kuid jätavad kirjeldamata selle, mida need sisaldavad. E-sigaretid ei ole ohutud, vaid nende mürgisus peitub eelkõige erinevates maitse- ja lõhnaainetes ning nende kuumutamises.
E-vedeliku puhul on tegemist keemilise seguga, kus leidub näiteks propüleenglükooli, glütserooli, karbonüüle (metanool, atsetoon, diatsetüül jne), metalle (tina, nikkel, kroom), lenduvaid orgaanilisi ühendeid ja nanoosakesi. Keegi ei tea veel lõplikult, milline on selliste segude pikaajaline mõju kopsudesse hingamisel. Samuti ei ole ka puhas nikotiin lihtsalt sõltuvust tekitav aine, vaid sellel on eraldiseisvad toimed rakutasandil. Nikotiin vähendab keharakkude võimet suruda alla kasvajate arengut, tagajärjeks on suurem vähi tekke oht.
Põhjustab mitmeid haigusi
Praeguseks on selge, et e-sigaretid on tervisele ohtlikud ja käivitavad mitmeid haiguslikke protsesse nagu tavalinegi suitsetamine. Kuidas konkreetne e-sigaret tervisele mõjub, oleneb ka konkreetse seadme ehitusest, võimsusest ja selle tarvitamisest. Kui tavasigaret saab otsa mõne minutiga, siis e-sigareti aku kestab kaua ja on suur oht tarvitada märkamatult väga suuri koguseid kahjulikke aineid.
Kuigi ei ole veel tehtud pikaajalisi uuringuid, millega inimestel haiguste tekkimist mõõdetakse, on rahvastiku-uuringutest näha e-sigareti tarvitajate suurem haigestumine insulti, infarkti ja südame isheemiatõppe. Loomkatsed näitavad e-sigareti tossuga kokku puutuvate hiirte haigestumist vähkkasvajatesse. Ameerika Ühendriikides registreeritud e-sigaretist põhjustatud surmajuhtumitest on suurem osa seotud tetrahüdrokannabinooli- (THC) vedelikuga. Samas, aina enam satub inimesi haiglasse ka n-ö e-sigareti-haigusega, mille tunnused on valu rindkeres, köha, oksendamine, õhupuudus, kiirenenud pulss ja omalaadsed kahjustused kopsudes.
Nikotiin on äärmiselt tugev sõltuvust tekitav aine, millest loobuda ei ole lihtne. Kuigi osa inimesi suudab vaid tahtejõuga sellest iseseisvalt loobuda, võib see teistele olla pikk teekond koos paljude tagasilangustega. Abi leiab nikotiini asendusravist või tubakast loobumise nõustamisest ja vajaduse korral ka retseptiravimitest.
Soodustab segatarvitamist
Kui e-sigaret oleks tubakast loobumise toode, peaks e-sigaretile kohalduma ravimite ja meditsiiniseadmete turule toomise tingimused, sest loogiliselt võetuna peaks enne toodete müüki laskmist tõestama, et need on ohutud ja tõhusad. Paraku on uute tubakatoodete puhul protsess olnud vastupidine: kõigepealt lastakse toode vabalt müügile ja siis tervisespetsialistid peavad justkui tagantjärele hindama nende mõju tervisele. On selge, et e-sigarettide tootjaid ja turundajaid ei huvita sugugi suitsetamisest loobujad, vaid töötatakse eesmärgiga aegamisi turuosa suurendada ning rohkem uusi tarvitajaid leida. Sageli hakkavadki suitsetajad tarvitama tavasigarette ja e-sigarette segamini, mis tähendab, et organismi satub peale tavasuitsu ka aineid, mida leidub e-sigaretis, ning nende koosmõjus võivad tekkida omakorda uued tervist kahjustavad ainekooslused.
Vabanemistee on olemas
Suitsetamisest loobumisel ei kasutata sigarettide alternatiive, vaid nikotiini asendusravi, mis on apteekides kättesaadavad plaastrite ja närimiskummidena. Oluline on nende sisuline erinevus e-sigarettidest, sest loobuja peab sõltuvusest vabanemiseks ületama nii käitumuslikke kui ka neurobioloogilisi barjääre.
Nikotiini asendusravi kasutatakse raviskeemi järgi, millega määratletakse nii kasutatavad doosid, manustamise viis kui ka ravi pikkus (umbes kaheksa nädalat), mille jooksul doosi alandatakse, ja pikemalt tooteid edasi ei tarvitata. Nikotiini asendusravis kasutatavatest plaastritest ei saa inimene sama suurt nikotiinikogust kui suitsudest või e-sigaretist. Samuti ei kõigu nikotiini hulk veres üles-alla nagu suitsetamise või e-sigarettide tarvitamise puhul, vaid hoitakse selle ühtlast taset. Kuna puuduvad kliinilised uuringud, mis tõestaksid e-sigarettide tõhusust ja ohutust meditsiinitootena, ei saa neid võrrelda apteegis müüdavate tubakast loobumise vahenditega.
Tuntuma nikotiini asendusravi kõrval on ka teisi meditsiinilisi suitsetamisest loobumise vahendeid. Perearst või tubakast loobumise nõustaja saab välja kirjutada ka tablettravimeid (varenikliin, bupropioon), lisaks saab spetsialistilt nõustamist, mis aitab hoida motivatsiooni.
Uuematel andmetel annab raskematel juhtudel häid tulemusi just erinevate ravimite kombineerimine, kuid kindlasti tuleb väga hoolikalt jälgida inimese kaasuvaid haigusi, kasutatavaid ravimeid jms. Üldiselt on kõik loobumisviisid tõhusamad professionaalsete nõustajate kaasabil, kes aitavad kogu protsessi kavandada. Samuti on väga tähtis lähedaste toetus (näiteks ühel abikaasal on raske suitsetamisest päriselt loobuda, kui teine edasi suitsetab, sõprade mõju jne).
Sõltuvuslõks noortele
Suur osa teadlaskonnast ja rahvatervise spetsialistidest üle maailma on mures e-sigarettide massilise turule tuleku pärast, sest nende kvaliteet on väga kõikuv, tooted muutuvad pidevalt ning pikaajaliste tervisemõjude hindamiseks on vaja rohkem aega. Nii maailma terviseorganisatsioon kui ka maailmapank juhivad tähelepanu, et e-sigaretid ja teised tubakaga sarnaselt tarvitatavad tooted normaliseerivad suitsetamist, suurendavad nikotiinisõltuvust noorte hulgas ja toovad nad taas ringiga tagasi tavasigarettide juurde.
Eelmisel aastal teadusajakirjas British Medical Journal avaldatud artikkel toob välja, et Kanada noorte hulgas suurenes e-sigarettide tarbimine 2017. ja 2018. aasta võrdluses 74%. Kuigi tootjad väidavad, et need tooted on mõeldud täiskasvanuile ja tubakast loobujaile, saab neist paraku sõltuvuslõks paljudele noortele.
Viimase kümnendi jooksul on igapäevasuitsetamine vähenenud meeste seas 15% ja naiste seas 4%. 2018. aasta täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu järgi on Eestis igapäevasuitsetajaid 17% täiskasvanud rahvastikust. E-sigarette tarvitab igapäevaselt vaid 1,5% inimestest.
Viimasest kooliõpilaste tervisekäitumise uuringust nähtub paraku suundumus, et aina rohkem Eesti lapsi alustab suitsetamist e-sigaretti proovides. Elu jooksul on e-sigaretti proovinud 36% poistest ja 24% tüdrukutest. E-sigaretti on proovinud 9% 11-aastastest, 30% 13-aastastest ning 51% 15-aastastest.
Ajalugu aina kordub
Mõeldes ajaloole on tavasigarettidega käidud läbi sama rada, kus tubakatööstus eitas ühtelugu, et nende tooted võivad põhjustada vähki – praeguseks aga on tõde teada. Ka e-sigarettide puhul on näha, et uuringud, mida tootjad levitatavad, on erapoolikud ja vastaspoole argumente püütakse maha vaikida või nende tähtsust vähendada. Ka Eestis on olemas tugev e-sigarettide toetusrühm – ühendus Suitsuvaba Eesti –, kes toetub suurelt jaolt Suurbritannia uuringutele, kus huvigruppide lobitöö on otsustajate hulgas vilja kandnud.
Neile, kes praegu otsustavad e-sigarettide tarvitamise kasuks, peab rõhutama, et tegemist ei ole ohutu tootega ja pikaajaliste tervisemõjude tagajärjed selginevad tänaste tarbijate põhjal.
On aeg murda sõltuvusest välja, et mitte teenida oma tervise arvelt kasumit tubakatööstusele.
