Suvised sibullilled

Reet Palusalu
Shutterstock

Aiakujunduse reegleid järgides peaks aed olema kogu vegetatsiooniperioodi õites. Tegelikult on seda aga ainult püsikuid kasutades väga raske saavutada, sest mingitel hetkedel tekib õitsemisse vahe, mil väga palju püsikuid ei õitse. Selliseid perioode aitavadki täita suvel ja sügisel õitsvad sibullilled.

Sibullilli on nii külmakindlaid kui külmaõrnu. Tuntumatest liikidest on palju liiliate liike, millega püsikute vahel ilu annab luua. Kevadsuvel õitsevad liiliatest juba taluaia aegadest tuntud tuliliilia Lilium bulbiferum, krookusliilia Lilium bulbiferum var. croceum ja kirju liilia Lilium martagon.

Suvel on veel teisigi tugevaid liilialiike, näiteks tiigerliilia Lilium lancifolium, Henry liilia Lilium henryi, Leichtlini liila Lilium leichtlinii ja sobival kasvukohal ka kuningliilia. Naturaliseeruma on neist võimelised vaid kirju, krookus- ja tiigerliilia, teised liigid laiendavad oma kogumikke üksnes tütarsibulate arvel. Kõige hilisema õitsemisega on neist Leichtlini ja Henry liilia. Liiliatel on veel palju liike ja hübriidseid sorte, mida saaks aias kasutada, kuid tuleb arvestada, et paljud neist lõhnavad väga tugevalt ja tekitavad peavalu. Uued sordid on 2,5 m kõrgused (’Miss Feya’) ja väga võimsad, kuid on ka allameetrisi liike ja väga erineva kõrgusega sorte.

Edasi lugemiseks

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid