Kui esoteerikausku inimesed kannavad ihu ligi imekive, mis pidavat elu rohkem lilleks muutma, siis loodus ise voolib teinekord meie sisse kivist kunstiteoseid tasuta. Mõned neist on isegi väga nägusad, ent tervistavat väge neil kindlasti pole. Vastupidi: ühel hetkel võivad kivid meie elu hoopis põrguks muuta. Selgitusi jagab Lääne-Tallinna keskhaigla üldkirurgiaosakonna juhataja Jüri Kivimäe.
Ühel on, teisel pole kunagi
Enim peavalu valmistavad sapikivid, mis sageli leitakse kogemata, hoopis muud uurides. "Küllap kividest ongi sapikivid kõige sagedasemad, sest sapipõieoperatsioone tehakse vist kõige rohkem üldse," tõdeb kirurg. "Kivid tulevad sapipõide põhiliselt maksa ainevahetushäirest, mille tõttu sapipigmendid ja kolesterool ladestuvad ning moodustavad ajapikku kive. Aga ega päris ühest teadmist nende tekke kohta ei olegi. Määrab ka pärilik eelsoodumus: ühel inimesel kivid on, teisel aga mitte."
Tõepoolest on suguseltse, kes võiksid oma eemaldatud sapikividest panna välja värvika näituse. On aga leitud sedagi, et sapikivide teket soodustavad muu hulgas ülekaal, sugu (naistel poole sagedamini), vanus (eakamatel rohkem), suhkruhaigus ning kiire kaalulangus ja enda näljutamine. Ent ometi kõigil nende tunnustega kahejalgsetel kive sees pole.
"Kui kivid sapipõies püsivad rahuolekus, siis me sageli ei teagi, et nad olemas on. Muidugi on igasuguseid seisukohti, kuid mina olen küll seda meelt, et kui kivid on juhuleid mõnel teisel uuringul ja inimene on elanud täiesti normaalselt ilma valude või muude terviseprobleemideta, siis las need kivid olla seal, kus nad on."
Esmased võimalikud märgid
Kivid võivad kõigepealt endast märku anda tuima valuga ülakõhus, ent seda ei pruugi üldse olla. "Kõige sagedamini on patsiendid öelnud, et hommikuti ärgates on suus viha, kibe maitse. Mõnel on raskustunne maksa piirkonnas või vahel peale sööki üldine raske tunne kõhus, samuti seedehäired, kõhupuhitus. Teinekord võivad kivid põhjustada ka kõrvetisi," loetleb dr Kivimäe võimalikke märguandeid. "Aga nimetatud sümptomid ei pruugi tulla sapikividest, vaid põhjused võivad olla muus. Eks sellepärast soovitataksegi enne sapipõielõikuse kaalumist ja selle kasuks otsustamist uurida vähemalt magu ja teha mõned analüüsid, mis võivadki näidata, et vaevuste süüdlased pole sugugi kivid."
Koolikud teevad põrgupiina
Sageli leitakse sapikivid muu organi uuringul näiteks ultraheliga. Mis nüüd saab? Üks viletsus veel kaelas! "Operatsioonile peaks hakkama mõtlema siis, kui kivid on juba valu teinud, sest sel juhul kasvab märgatavalt nende hulk, kellel aasta jooksul tulevad uuesti koolikud – ägedad lõikavad valuhood kõhus –, ja veel tugevamini. Seega, kui juba on tõsised vaevused, peaks kividesse suhtuma hoopis teist moodi," ütleb kirurg. "Aga muidu olen inimestele ikka öelnud: "Kui teil avastati kivid juhuleiuna ja need mingit häda ei tee, siis võtke see lihtsalt endale teadmiseks ja vaadake, kuidas teie elu läheb. Kui tunda ei anna, siis elage hästi!"
Kes on sapikoolikute käes vaevelnud, on kirjeldanud neid kui valusid, mis lõikavad nagu noaga. "Kuidas kellelgi, aga kivid sapipõies võivad tekitada tõesti väga tugevaid valusid. Koolikud tähendavadki seda, et hüppa või puusse."
Jüri Kivimäe toonitab, et kui tekivad juba mingid vaevused, ei ole mõtet opiga kuid või isegi aastaid venitada. "Siis võiks kirurgi konsultatsioonile tulla kiiremini kui muidu, et koos mõelda, mis edasi saab. Tuleb teha analüüsid, et teada saada, ega sapipõies pole tekkinud põletikku. Aga kui kõik on tipp-topp, siis minu meelest võib küll kividega rahumeeli edasi elada."
Põletik on tõsine signaal
Kui kivid ei häiri, seedimine on enam-vähem korras ja muid kahtlasi tunnuseid pole, siis las olla. Aga mille põhjal kirgurg ikkagi otsuse teeb? Kas opi kasuks otsustatakse ainult siis, kui piinavad lõikavad valud enam elada ei lase?
"Kui koolika on lühiaegne – võtad drotaveriini või valuvaigistit ning läheb mõne tunniga mööda –, siis pole asi veel kõige hullem. Kui aga ägedad valuhood kestavad üle 12, isegi üle 24 tunni, annab see peaaegu alati kindlat märku põletikust sapipõies. Ja see on juba tõsine lõikuse ajend."
Dr Kivimäe lisab teisegi. "Kui jätame kivid, mis häda ei tee, jälgimisele, siis soovitan korra aastas lasta teha perearsti juures vereproov, sest vahel on nii: kivid on küll rahulikud, me ise ei tunne midagi, kuid maksaanalüüsid ei ole enam head. See viitab ikkagi sellele, et kivid, mis tuntavaid vaevusi ei tekita, avaldavad tegelikult organismile halba mõju. Ja ka see võib olla üks näidustus, et on õige aeg sapipõis ära lõigata."
Kirurg soovitab oma perearstile kindlasti teada anda, kui on avastatud sapikivid, sest alati ei pruugi olla peretohter uuringule suunaja. "Kui aga siis analüüs on ilus, maks töötab korralikult, võib kividega muretult edasi jalutada."
Tänapäeval kive eraldi välja ei lõigata, vaid ikka koos sapipõiega: siis lähevad n-ö trumm ja pulgad ka. "Jah, nii see on," tõdeb Jüri Kivimäe. "Neljakümne aasta jooksul, mil olen kirurgina töötanud, pole ma näinud ega ise teinud lõikust, kus kivid oleks eraldi välja võetud. Võib-olla oli see nii kunagi palju varem, kui kõik asjad meditsiinis olid teisiti.
Kivide eemaldamiseks koos sapipõiega on omad põhjused. Esiteks annab põie sein ennast väga halvasti õmmelda – selles on omad ohud. Ja teiseks, probleem jääb, piltlikult öeldes: enne kui jõuad põie kinni õmmelda, on uued kivid sees, ja hullemini