* Lõika ära tulpide ja nartsisside kuivanud õied, õievars jäta alles ja lase koos lehtedega kolletuda.
* Toesta aegsasti kõrgekasvulised püsililled, daaliad ja gladioolid, enne kui nad jõuavad lamanduda.
* Istuta avamaale ettekasvatatud külmakartlikud köögiviljad: kurgid, tali- ja suvikõrvitsad, arbuus, aedoad, suhkrumais.
* Pane suures tünnis käima „roheline kokteil” ehk roheliste taimejäätmete (muruniide, seemneteta umbrohi, köögiviljapealsed jne) kääritis, mille lahusega kastmine ergutab mullas kasulike mikroorganismide tegevust ja annab taimedele toitaineid.
*Aediiriseid paljunda õitsemise ajal, sest siis näed õievärvi ja saad endale juurde kõige meelepärasemaid õitsejaid.
* Püga lehtpõõsahekke. Tee seda suve jooksul 2–4 korda.
* Kuival ajal kasta hoolega kõiki värskeid külve ja istutusi. Kastmisest on kasu vaid siis, kui pinnas saab märjaks vähemalt 10 cm sügavuselt. Ühe ruutmeetri kohta kulub ämbritäis (10 liitrit) vett.
* Näpista mägi- ja hariliku männi värsked kasvud lühemaks, et võra muutuks tihedamaks. Tee seda siis, kui võrse on kasvu lõpetanud, aga okkad pole veel laiali löönud. Murra ära pool kuni kaks kolmandikku. Rohtne võrse on rabe ja murdub kergesti.
* Korja talviste taimeteede jaoks noori mustasõstra- ja vaarikalehti, kaselehti (enne jaanipäeva) ning kibuvitsaõite kroonlehti.
* Varu talveks noori kuusekasve, sest nendes on C-vitamiini üle kahe korra rohkem kui näiteks mustades sõstardes. Kasvud on parimad 3–5 cm pikkusena. Pane sügavkülma või kuivata.
