Tänu heale kaariesevastasele toimele kasutatakse seda hambapastades, närimiskummis, pastillides jm, sest ksülitool pidurdab hambaaukude teket.
Ksülitool pidurdab ka happerünnakuid. Söömise ajal hakkavad suuõõnes elutsevad bakterid oma toiduks kasutama süsivesikuid ja toodavad selle käigus suhkrutest happeid, mis mõjuvad hambavaabale halvasti – see kulub tasapisi ja lõpuks tekibki auk. Hambakaariest põhjustavad bakterid suudavad ära kasutada tavalist suhkrut ehk sahharoosi, puuviljasuhkrut ehk fruktoosi ja tärklist, millest osa muutub suuõõnes suhkruteks, kuid ksülitooli mitte. Hambaaukude tekkimiseks on ebasoodsamad tingimused, kui happeline rünnak suuõõnes kestab lühikest aega ja toidukordade vahel peetakse parajad vahed. Sellisel juhul kanduvad hamba pinnal lahustunud mineraalained süljest hamba pinnale tagasi.
Alati pole võimalik pärast sööki hambaid pesta, siis tuleb appi ksülitoolisisaldusega närimiskumm.
Hambakaariest põhjustavad bakterid nimega Streptococcus mutans ei suuda ksülitooli oma toiduks kasutada, happerünnak suus jääb lühiajaliseks ning hambavaap terveks. Selleks on vaja 3 korda päevas pärast sööki pista suhu näts (või komm), piisav päevane ksülitooliannus on 5 g. See küll ei tähenda, et peab päev otsa närimiskummi närima, piisab 5–10 minutist. Närimiskummi asemel võib kasutada ka ksülitoolisisaldusega pastille.
