«Eugen Habermann ja Herbert Johanson. Eesti modernismi klassikud»

Autor: Karin Hallas-Murula

Kujundaja: Andres Tali

352 lk, kõvakaaneline

Eesti Arhitektuurimuuseum ja Tallinna Linnaarhiiv, 2025

Eugen Habermann (1884–1944) ja Herbert Johanson (1884–1964) on Eesti 20. sajandi arhitektuuri klassikud, kellele pole võrdseid esindusobjektide hulga ega projekteerimise mahu poolest.

«Kummagi loomingust pole seni ilmunud monograafiat, mida tegusad arhitektid vääriksid,» kirjutab autor Karin Hallas-Murula raamatu saatesõnas. Habermann ja Johanson olid koolivennad Tallinna Reaalkoolis ja Riia Polütehnilises Instituudis. Edasine tee viis nad Saksamaale: Habermanni Dresdeni ja Johansoni Dramstadi. Ka mõlema mehe esimesed töökohad olid Liepājas, seejärel Riias, kust Habermann tuli Tallinna 1913. aastal ja Johanson alles 1920. aastal.

«Ühe aastakäigu noorte ja heade kolleegidena projekteerisid nad alguses palju koos. Läbimurdeks sai ühine Riigikogu hoone (1922),» nendib Hallas-Murula. «Habermanni ja Johansoni elutee, nende looming, tutvusringkond ning ajastu tähtsamad sündmused on niivõrd tugevasti põimitud, et kaksikmonograafia tundus olevat ainuke võimalik vorm selle kõige kokkuvõtmiseks. Monograafia ülesehituses on lähtutud traditsioonilise uurimuse klassikalisest vormist, kus on tähtis nii kronoloogia kui ka faktitäpsus, mis muidugi ei välista oletusi ja interpretatsiooni.»

Habermann oli Tallinna planeerimisarhitekt ja Siseministeeriumi Ehituspeavalitsuse juhataja (sisuliselt riigiarhitekt), Johanson juhtis Tallinna projekteerimisbürood, olles seega linna peaarhitekt. Mõlemad olid ka Eesti Arhitektide Ühingu esimehed ning kujundasid nii arhitekti positsiooni kui ka kuvandit Eesti ühiskonnas. Habermanni ja Johansoni tuntud ehitiste ehk Riigikogu hoone, Oma Kolde elamugrupi, Urla maja, Lenderi koolimaja, Prantsuse lütseumi, Westholmi gümnaasiumi, Tallinna elektrijaama, Rauaniidi vabriku, tuletõrjehoone jt kõrval esitletakse raamatus ka nende vähem tuntud elamuarhitektuuri ja tüüpprojekte. Tipparhitektide loomingu nimekiri sisaldab 650 ehitist ja projekti – see on mõjuv osa meie 1920.–1930. aastate arhitektuuris.

«Tartu puitarhitektuur»

Koostaja: Leele Välja

Kujundaja: Andres Tali

344 lk, kõvakaaneline

Tartu Linnamuuseum ja Tartu Linnavalitsus, 2025

Raamatu mõttest kaante vahele jõudmiseni kulus üle kümne aasta. Tartu puitarhitektuur on omanäoline ja külluslik, siin leidub kõike lihtsatest tööliselamutest edevate kodanlasemajadeni, väärikatest vanabalti hoonetest moodsate eramuteni, erilistest üksikeksemplaridest tervete linnaosadeni. Rohke pildimaterjaliga raamat on suunatud laiale lugejaskonnale ja pakub erialainimeste kõrval avastamisrõõmu ka kõigile oma kodukohast huvitatud supilinlastele, karlovlastele jt puitpiirkondade elanikele, aitab mõista nende majade lugu ja hingeelu.

Tartu puitarhitektuuri eripära läbi sajandite avavad Epi Tohvri, Mart Siilivask, Lea Teedema, Leele Välja, Egle Tamm, Kristiina Ribelus, Merle Karro-Kalberg, Martin Raat, Kati Männik, Reesi Sild ja Brita Karin Arnover.

OHHOO | Kütkestavad arhitektuuriülevaated