Kui süüa liiga palju kangeid vilju, võib hakata süda puperdama. See on märk üledoosist. Kapsaitsiin paneb südame kiiremini põksuma ja sellepärast ei sobi tšillid südamehaigetele. Tasub teada, et kõige krehvtisemad on seemned ja vilja valge osa.
Vesi leeke ei summuta, sest kapsaitsiin lahustub vaid rasvas ja alkoholis. Kui suus ja kehas puhkeb tulekahju, aitab tšillifännide sõnul kõige kiiremini lusikatäis suhkrut. Selle toimet täpselt ei teata, kuid ilmselt mõjub suhkur selliselt, et kapsaitsiinid lasevad keelel olevatest maitseretseptoritest lahti.
Piinu leevendavad ka šokolaadikomm, magus pähklikreem, rasvane hapukoor, jogurt, piim, keefir, alkohol.
Kui pärast tšillidega tegelemist satub nägu pestes käsi silma, tuleb taluda umbes veerand tundi hästi ebameeldivat kipitust. Naha seest tšillijääke naljalt kätte ei saa, isegi paar-kolm päeva hiljem on keelega katsudes tunda nõrka särinat.
Tšillipaprika vilju nimetatakse sageli kaunadeks, botaaniliselt õige termin on aga ebamari (lihakas paljuseemneline vili). Tõsi, paljud sordid meenutavad välimuselt tõesti kauna. Sa ei eksi, kui ütled lihtsalt „vili”.
Mida head teeb tšilli?
Suurendab õnnetunnet.
Põletab kehas rasvu.
Tugevdab immuunsüsteemi.
Annab ohtralt antioksüdante ja vitamiine.
Soodustab seedimist.
Mõjub hästi vereringele.
Vähendab soola tarbimist.
Toob esile toidu maitse ja aroomi.
