Mõni inimene on stressisööja, mõnel on näljatundega midagi lahti ja see ei anna märku, kui kõht on tühi või vastupidi, hoolimata söömisest on kogu aeg nälg. Teisi piinab jällegi pidev magusaisu.
Enne sügavatesse analüüsidesse süüvimist peaks järele vaatama, kas põhiliste asjadega on ikka kõik korras. Kui korrastada need põhiasjad ja sellest hoolimata esinevad ikkagi söömishäired, peaks põhjuseid süvitsi edasi uurima.
On kolm põhjust, millest söömishimud alguse saavad: liiga vähene söömine, liiga ebaühtlane söömine, liigne kontroll söömise üle ja keeldumine. Kui on kas või üks neist probleemidest, siis pole pääsu ka söömishäiretest. Kuid neist on võimalik üle saada, kui põhjuste kallal tööd teha.
Selge on see, et kui liiga vähe süüakse, tekib ohjeldamatu nälg. Liiga vähene söömine viib organismi seisundisse, kus toit on kogu aeg meeles.
On väga tähtis mõista, et kaalust allavõtmiseks ei tarvitse vähem süüa. Tuleb süüa kergemalt, kuid nii, et ei tekiks ohjeldamatut näljatunnet.
Üks üsna vähetuntud söömishäire on rangest keeldumisest tingitud probleemid. Söömise juures kehtib rusikareegel: mida rohkem toidust mõeldakse, seda rohkem süüakse.
Siin pole viga mitte näljatundes ja isudes, vaid suhtumises söömisse. Võib sattud lihtsalt oravarattasse: keeldumised-isud-ülesöömised-veel rangemad keeldumise jne.
Allikas: „Söö hästi ja kaota kilosid!” OÜ Ühinenud Ajakirjad. Nõuandva ja rohkete retseptidega raamatu saad tellida siit.