Vaatamata sellele, et seda palju näha on, pole saepuruplaat raamaturiiuliks mõeldud ja paindub ikka mingil määral läbi. Riiulit planeerides tuleb arvestada nii otstarvet kui esteetikat. Proportsioonid on olulised – pikkusega lisandub ka paksus. Aga ka liialdada ei tasu.
Siiski on olemas ka nn lollikindlaid tugevusarvutuse reeglid. Silmaga nähtav riiuli läbipaine on ca 0,25-0,3 mm meetri kohta. Rusikareegel riiuli puhul on see, et läbipaindumise vältimiseks tehakse riiul 50% arvutustest tugevam. Ehk siis lubatud läbipaine meetri kohta on 0,15 mm. Raamatud kaaluvad riiulil 25-55 kg jooksva meetri kohta, nii et keskmiselt arvestatakse 45 kg meetrise riiuli kohta.
Täpsemate arvutuste jaoks võiks kasutada mõnd nn sagulaatorit ehk riiuli läbipainde arvutamise mudelit. Sagulaator annab horisontaalsete riiulivahemike läbipaindeväärtused, kasutades erinevaid materjale ja paksusi. Sinna saab sisestada materjali, soovitud pikkuse ja ka selle kinnitusviisid – kas riiuliplaadid on lahtised ehk teisaldatavad, tüübelliitega ja liimitud, tapitud ja liimitud, kas kogu riiulil on tagasein ja muud sellist.
Mõni lihtne näide: 18 mm paksune puitlaastplaat või MDF (puidutolmust pressitud plaat) vajab lisatoetust maksimaalselt 650 mm tagant, sama paks vineer 800 mm tagant, 18 mm männipuit aga 900 mm, 18 mm tamm 1100 mm ja 25 mm tamm 1300 mm tagant.
Loomulikult lisavad riiulile tugevust põskedesse, see tähendab riiuli külgedesse sisse tappimine ja liimimine ning tagasein. Sama kehtib ka lahtiste ehk konsoolidele toetatud riiulite kohta. Peidetud kinnitused ehk sisse puuritavad riiulikandurid paigaldatakse vahega umbes 700 millimeetrit.
