Kellukad aias ja aia taga

Lembit Kaarna

Kellukas ’Elisabethʼ. | Lembit Kaarna

Kellukad on oma rütmiliselt kõlava nime saanud kirikukella meenutavate, enamasti küljele või allapoole vaatavate ja kuni rippuvalt paiknevate õite tõttu.

Kellukas Campanula on ühe-, kahe- ja mitmeaastaste rohttaimede perekond samanimelises sugukonnas, millesse kuulub erinevatel andmetel 300–400 ja ehk rohkemgi erinevat liiki. Suurem osa neist on looduslikult levinud põhjapoolkera parasvöötmes. Kellukaid leidub väga erinevates kasvukohtades, alustades kuivadest toitainevaestest mäestikest kuni niiskete niitude ja metsadeni. Eestikeelne ametlik liiginimetus on antud sajakonnale kelluka liigile. Meil kasvab looduses 8 erinevat liiki. Kellukate õied on tavaliselt sinistes, violetsetes ja roosakates toonides või ka valged. Kellukate vili on kupar.