Kvaliteetsele värvirullile esitatud nõuded on mitmeti vastuolulised. Juba ainuüksi õige värvikoguse rullile võtmine on omaette ooper. Rulliga peab saama värvi tõsta rohkesti, aga juba järgmisel hetkel peab suutma sama värvikoguse pinnale ühtlaselt laiali kanda. Sama vastuolulisus jätkub ka värvipinna tasandamisel. Selle etapi suhtes ei peaks värvinakkuvus rullile üldsegi mitte suur olema, sest värvikiht tuleb võimalikult ühtlasena pinnale kanda.
Siledate pindade värvimisel on nõudmised veelgi suuremad, kui värvitakse selliste värvidega, mille läikivusomadused toovad värvimisvead pinnal hästi esile. Mõned värvitoonid toovad lausa eriliselt nähtavalt esile värvitud pinna vähimadki ebatasasused. Vastuoluliste nõudmiste tõttu värvirullidele ongi neid müügil eri materjalidest ning materjalikiu erineva pikkusega. Rullimaterjalid erinevateks töödeks on siiski mingil määral liigitatud. Rullimaterjali kiupikkustes on lihtsam orienteeruda.
Krobelised pinnad vajavad pikema karvaga värvirulle kui siledad pinnad. Tippsiledat värvipinda karvaste värvirullidega saavutada pole vaat et võimalikki.
Tihti määravad värvipinnale esitatud kvaliteedinõuded töö kiiruse. Sileda ja kauni pinna saamiseks kasutatavate värvirullidega sujub värvimistöö suhteliselt aeglaselt. Remonditööde rullidega läheb töö jõudsamalt, ent saavutatud värvipind jääb alati ebatasasemaks.
Väljakutsele vastavalt
Mikrokiudu on kiidetud lausa epohhiloovaks materjaliks, tänu millele traditsiooniliste värvirullidega töötamise piirangud võivad unustada. Reklaamitekstides on kiidetud, et mikrokiust värvirull ühendab endas nii remontvärvimiseks kasutatava tavavärvirulli värvinakkuvusvõime kui ka sileda värvipinna jaoks mõeldud värvirulli lõppviimistluslikud omadused.
Mikrokiud-värvirulle on müügil juba üsna mitmetelt tootjatelt. Et tavalise ja toruvärvirulli pöörlemissüsteemi kinnitused on erinevad, kasutati nii värvirulli, kui vastavale rullitüübile sobivat vart samadelt tootjatelt.
Ka värvirullide karvapikkuse suhtes kitsaid piiranguid ei tehtud. Võrdlusse võetud värvirullide karvapikkus algas 8 millimeetrist.
Maine on põhjendatud
Võrdluseks hangiti värvirullid võimalikult nn üllatusostudena, misjuures oli ka võimalus küsida, milline on müüjate arusaam mikrokiudrullidest. Vastuseid saadi üllatuslikult seinast seina. Ühine küsitletute arusaam oli, et mikrokiud-värvirullide eelised tulevad parimini esile nõudlike värvide ja keerukate toonilahenduste puhul.
Saadud teadmisi kasutati ära testimiseks hangitavate värvide puhul. Värvid olid tegelikult tüüpilised sisevärvid, aga värvide läikivusaste valiti see-eest vastupidiselt valitsevale trendile. Kui värvipind on poolmatt, tulevad värvimisvead paremini esile kui matil pinnal.
Värvitooni valik tehti karmilt: need valiti selliselt, et viletsa värvirulliga korralikku värvipinda ei oleks võimalik saavutada. Punase tooniga värvide põhjaks võeti C tase. Et asja veelgi raskemaks ja keerulisemaks teha, värviti esimene kiht tumedama tooniga kui teine.
Seega korraldati võrdlustingimused mikrokiudrullide jaoks üsna nõudlikeks. Hindamisarvustusi lugedes tasubki meeles pidada asjaolu, et võrdlus korraldati väga nõudlike eeldustega, mistõttu kõigi võrreldud mikrokiudrullide saavutatud tulemusi saab hinnata kõige vähem igal juhul rahuldavateks.
Mikrokiud-värvirullid vastasid suuresti neile pandud ootustele. Need värvirullid kõlbavad ka asjaarmastaja-maalri kodusteks põhitööriistadeks. Aga siiski ei tee ka mikrokiud imesid – näiteks servajoone täielik vältimine eeldab, et värvijal on kindlasti vastaval alal piisav kogemus.
Nii testiti
Mikrokiudrullide testimine teostati ühesuguseks pahteldatud ja kruntvärvitud seintel. Testimiseks valiti poolmatid remondivärvid. Värvitoonid valiti nimelt sellised, et need ei kataks väga hästi.
Et rullide valik oleks võimalikult mitmekesine, võeti testimiseks nii toru- kui tavalisi värvirulle.
Mikrokiud-värvirullide võrdluse praktilises töös osales kuus täisealist õppurit, igaüks oli pinnaviimistlusõppe erinevas etapis, ent kõik olid võimelised iseseisvalt tööülesannetega hakkama saama.
Igale testrühma liikmele jagati isiklikud töövahendid, mida nad kasutasid kogu testimise aja. Töö algas värvirullide pesemisega. Pestud rullid kuivatati nii, et need karvu ei ajaks, pestud froteerätikutega pühkekuivaks ja kinnitati vastava firma toodetud samale rullimargile mõeldud varre otsa. Katsepindadeks olid üsna siledaks pahteldatud ja kruntvärvitud seinapinnad, millel testijad piiritlesid iga värvirulli jaoks enam-vähem sama suurusega alad.
Värvimine tehti toonitud sisevärvidega. Värvid jaotati selliselt, et kolmel testijal olid kogu testimise jooksul kasutuses sama tootja värvid.
Esimesel testimispäeval kasutati värvide tumedamaid toone. Järgmisel päeval öö otsa kuivanud pindadele kanti juba tooni võrra heledamat värvi. Pärast kumbagi värvimist pesti värvirullid vee ja lahja pesuvahendiga.
Võrdlustöö kulges igal testijal oma rütmis, ilma et oleks arvestatud tööle kuluvat aega. Värvimistöö üksikasjadesse ei laskutud, igaüks töötas vastavalt oma oskustele. Testimise ajal ei olnud lubatud testijatel võrreldavate töövahendite suhtes omavahel arvamusi avaldada. Hinnati värvitud pinna kvaliteeti, värvirullide värvi külgevõtmise ja seinalekandmise omadusi, samuti rullimise ja värvi laialikandmise võimet ning värvirullide pestavust ja vastupidavust iga rulli ja testija lõikes eraldi. Lisaks andsid testijad rullidele vabas vormis kirjalikud hinnangud.
Testi tulemustest saad teada juba TM Kodu&Ehituse ajakirajst.
