Pane asjad perspektiivi
Enamik probleeme pole jäävad, kuid pessimistid kipuvad selle unustama. Optimistid seevastu näevad halba olukorda ajutise ja eraldiseisvana ning sellel pole mingit mõju nende elu muudele tahkudele. Negatiivsete mõtete haudujatele näivad aga halvad asjad püsivatena ja valdavatena.
Jälgi oma keelekasutust
Pessimistidel on kombeks vürtsitada oma juttu sellise sõnaga nagu "katastroof", ent kuigi pisiäpardus võib valmistada tuska, pole see kaugeltki veel maailma lõpp. Järgmine kord, kui su kõnelemine "katastroofidest" kubiseb, hinda olukorda kümnepallisüsteemis, kus kümme tähendab eluohtlikku olukorda.
Andesta ja unusta
Andestus viib otseteed õnneni. Seejuures on tähtis meeles pidada, et andestamine on õpitav ja see põhineb mõtlemisel, mitte tunnetel. Väga vähesed inimesed tunnevad endas sundi andestada, ent optimistid mõistavad, et andestamata jätmine mõjub halvasti meelerahule ja toidab kibestumist, mis omakorda kahjustab ainult ühte inimest – sind ennast.
Võta rahulikult
Pessimistid on sageli perfektsionistid, olles enda vastu liiga karmid. Psühholoogide sõnul on perfektsionism negatiivne ja mittemõistuspärane. Püüdes anda endast parim ei ole midagi halba, küll aga tahtmises olla täiuslik.
Seega proovi märgata ka saavutusi, mitte ainult ebaõnnestumisi, ning ära omista oma edu lihtsalt vedamisele või tänu teistele inimestele. Optimistid teavad, kuidas tunnustust vastu võtta, kui nad on selle ära teeninud.
Ole tänulik
Alati tuleb keskenduda heale. Isegi siis, kui ümberringi kollitab kriis, aitab see sul tunda end optimistlikuma ja õnnelikumana. Hingetohtrid soovitavad pidada tänupäevikut ja panna igal õhtul enne magamaminekut kirja mõned asjad, mille eest sa tänulik oled – nii lõpetad päeva positiivse noodiga.
Ka päeviku tagantjärele lugemine võib tuju tõsta. Kui sa kirjutamisest suurt ei pea, siis vähemalt mõtle enne uinumist headele asjadele, mida päeva jooksul kogesid.
Elust enesest
Kasutasin ähmaseid või negatiivse tähendusega sõnu
Helin (42): "Viis aastat tagasi küsis mu vend ühel koosviibimisel, kas olen kibestunud. Olin sellest küsimusest üllatunud, aga hakkasin siis oma keelekasutust jälgima. Panin tähele, et kasutasin sageli ähmaseid või negatiivse tähendusega sõnu.
Otsustasin oma sõnavara hakata laiendama. Selle asemel et ütelda "normaalne", "käib kah", "nõme", "jama" või "pole kiita", hakkasin kasutama sõnu, nagu "suurepärane" ja "väga hea", ning tundsin end uhkena, tänulikuna, lustlikuna... Aegamisi märkasin, et tõusis nii minu kui ka lähedaste igapäevane meeleolu. Võib-olla andis see nii mulle kui ka teistele sissevaate minu tunnetesse, aga igal juhul see aitas mul enda ja teistega paremini suhelda ning tuju oli ka parem."
