Juuksed on seotud nii meie keha kui ka psüühikaga. Pigment hakkab vähenema alates sellest elueast

Kodutohter
Vanemas eas jääb vähemaks rakke, mis vastutavad juuksevärvuse eest. | Shutterstock

Viimase aja arvamuste järgi ei ole juuksed surnud mass, vaid vahetult seotud nii inimese keha kui ka psüühikaga. Juustele on omistatud ka kaitsefunktsiooni külma ja päikese eest.

Sõna “juus” all mõeldakse tavaliselt seda osa juuksekarvast, mis on peanahal näha. Juuksekarva kasvus olulist osa etendav sibulaosa peitub aga sügavamal, peanaha alumistes kihtides. Sibulaosas asuvad eriti aktiivsed rakud keratinotsüüdid (sarvrakud), mis moodustavad keratiini (sarvaine).

Juuksenäsas on juukse värvusele olulised rakud, mis koos melaniini produktsiooniga annavad igaühele oma juuksevärvuse. Arvatakse, et pigmentrakkude aktiivsus on 15. eluaastani eriti tugev ja edasi kuni 30. eluaastani püsib samal tasemel. Vanemas eas aga jääb vähemaks rakke, mis vastutavad juuksevärvuse eest. Näiteks punajuukselistel on pigmenti hajusalt, albiinodel pigment hoopis puudub, hallid juuksed on pigmendita ja sisaldavad õhku.

Sarnased artiklid