Nõu annab jalaraviasjatundja, PERHi õde Tiina Mitt. “Eks tänapäeval põhjusta neid hädasid ikka üha rohkem istuv eluviis,” ütleb ta. Jalad on loodud liikuma, aga kui neil on vähe koormust, siis jalalihased kõhetuvad ja tekivadki probleemid. Nii halveneb jalgade verevarustus ja tulevad ka seljahädad: see toob kaasa närvikahjustusi, mis omakorda mõjuvad halvasti jalgadele.
Kellel on tugev lihasmass ja kes on palju liikunud, siis nende jalad on ka palju tervemad. Vanem põlvkond on teinud rasket füüsilist tööd, mis on kahjustanud eelkõige jalaliigeseid. Aga et nad on tänapäevainimestest rohkem liikunud, siis on nende jalad tervemad, kui just pole haigust, mis põhjustab jalahädasid.
Jalgade tervisele mõjuvad halvasti ülekaal ja valed jalatsid. Aga see pole põlvkondade häda, vaid samad probleemid esinevad noorematelgi. Elatud aastatega kaasneb sageli veresoonte lupjumine, mis on üks jalavaevuste põhjusi.
Jalad külmetavad ka soojal ajal
“Kui jalad külmetavad, siis näitab see, et südamest tulevat sooja verd satub jalgadesse vähe,” selgitab Tiina Mitt. “Sellel võib olla mitu põhjust.
Jalgades võib külmatunne tekkida sellest, et liigume vähe: seetõttu pole süda harjunud kaugemale jäsemetesse pumpama nii palju verd kui vaja.
Jalad hakkavad külmetama siis, kui, eriti vanematel inimestel, on veresoonte lupjumine, mille tõttu ei pääse jalgadesse nii palju verd kui tarvis.
Kolmas võimalus on seotud vegetatiivse ehk tahtele allutamatu närvisüsteemiga: stressi korral võib see esile kutsuda jalgade veresoonte ahenemise. Kui inimene on pikemat aega stressis, võivad hakata külmetama nii jalad kui käed.
Lisaks sellele võib jalgades külmatunne olla jahedusest, näiteks kui põrand on külm – madal temperatuur ahendab veresooni, mistõttu jalad hakkavad külmetama. Ka hakkavad jalad külmetama siis, kui kanda liiga ümber, kitsaid jalanõusid, mis ei lase verevarustusel normaalselt toimida.”
Eks tuleb teha ise kõikvõimalik selleks, et jalgade verevarustust parandada, õhtuti enne magamaminekut võib vaheldumisi teha sooja ja külma vanni ning vaadata, kas see mõjub. Hoiame jalgu vannis nii kaua, kuni vesi on soe, ja siis paneme kohe külma vette. Seejärel võib jälle panna sooja vette ja külma vette – see kõik elavdab jalgade verevarustust.
Hästi mõjub võimlemine, kõik pumpavad harjutused, näiteks varvastele tõusmine ja kandadele laskumine, pöia sirutamine ja kõverdamine. Need lihtsad harjutuse aitavad jalgade verevarustust parandada ka siis, kui verevarustushäire on pärilik.
Soojendavate geelidega tasub määrida kõigil, kes tunnevad jalgades külmatunnet.
Tursed
Kui jalad on õhtuks turses ja väsinud, on mõistlik lasta kontrollida jalaveene. Turse võib viidata sellele, et on hakanud tekkima veenikahjustused. Jalatursete põhjuseks võib olla ka kõrge vererõhk ja neeruhaigused. Olukorda aitab leevendada see, kui jalgu ülespoole tõsta ning määrida hommikul ja õhtul vastava geeliga.
Mida teha, kui jalad surisevad? Tiina Miti sõnul võivad sipelgad ja surisemine olla tingitud radikuliidist. Mõnikord on põhjuseks ka lihtne kaltsiumi- ja magneesiumipuudus. Üle tuleks vaadata, kas töötool on õige kõrgusega. Istudes on niikuinii veresooned kubemest kinni surutud ja kui ka tool surub vastu, siis ei käi veri põlveõnnaldest läbi.
Veenilaiendite esimesed nähud on jalgade turse põlvest allpool, ka hüppeliigese ümber, samuti jalgade väsimus ja raskustunne. Enamasti tulenevad veenilaiendid eluviisist.
Abiks on siin vastavad tugisukad. Peaks jälgima sedagi, et veenilaienditega jalad ei oleks palju kuuma käes. Mitte teha kuuma jalavanni. Veenilaiendite puhul jalgadele massaaži teha ei tohi, eriti kui on veenipõletik. Tekib trombioht.
Kannalõhed
Sarvestunud kannanahk tekib sageli näiteks asendihäire puhul – kui jalg on toetudes vales asendis, siis organism kaitseb seda kohta paksema nahaga. Ka ebasobivad jalatsid soodustavad seda.
Ka tekivad kannalõhed mitmete haiguse korral - psoriaasi, diabeedi, reuma või seenhaiguse korral.
Lahtiste kingadega pole hea käia, eriti siis, kui kannalõõed on läinud põletikuliseks. Jalgu tuleb hooldada. Sarvestunud nahka tuleb hõõruda, kreemitada uureat sisaldavate kreemidega. Ööseks võib jalga panna kampriõlimähisega sokid.
