Euroopa Superliiga loomise põhjused: kas see on endiselt võimalus?

Sisuturundus

Kuidas suhtuksite ideesse vaadata Euroopa tippjalgpalliklubisid mängimas suletud formaadiga liigas, kus pole ohtu väljalangemiseks, kuid samas ka puudub tõusu võimalus?

Lihtsalt hea jalgpall? Kas seda võiksid pidada maiuspalaks jalgpallifännid, spordiennustajad kui ka tipptasemel online kasiinod eestis? Või midagi hoopis muud?

Euroopa jalgpall seisis tõsise ohu ees peaaegu kaks aastat tagasi - 21. aprillil 2021 -, kui nagu välk selgest taevast, teatas kaksteist eliitjalgpalliklubi uue suletud formaadiga võistluse loomisest, milles osaleksid vaid Euroopa rahvusliigade tipud ning kus poleks tõusmise ja langemise süsteemi.

Idee, et parimad jalgpallimeeskonnad mängiksid omavahel liigas, mis pole seotud praeguse järelevalveorganisatsiooniga - UEFA - ega ole struktureeritud viisil, mis tekitaks ebavõrdsust ja ebaõiglast kohtlemist klubide vahel, ei leidnud tegelikult sooja vastuvõttu.

Vastupidi, teadaanne tekitas fännides vastuseisu, rahutusi, proteste ja suurt pettumust. Fännid mitte ainult ei väljendanud oma pahameelt Superliiga suhtes, vaid nõudsid ka klubidelt plaanist loobumist.

Suurbritannia fännid olid kõige aktiivsemad vastuseisu avaldajad, tunnetades end oma lemmikklubide poolt reedetuna. Manchester Unitedi fännid läksid isegi väljakule protestima uue eliitliiga käivitamise vastu vahetult enne mängu Liverpooliga. Klubi kaalus seda liigaga liitumist tõsiselt ja see protest viis lõpuks olukorrani, kus Manchester United loobus plaanist vaid kaks päeva hiljem. Ülejäänud Inglismaa klubid järgnesid ning nii lahkus kaheteistkümnest asutajaliikmest kuus.

Veel kolm klubi teatasid kohe pärast Inglismaa klubide esmast taganemist plaanist loobumisest. Järele jäi vaid kolm asutajaklubi, kes jätkasid Superliiga projekti toetamist erinevatel viisidel: Juventus, Barcelona ja Real Madrid.

Kuid mis neid klubisid sellega kaasas käib? Miks nad jäävad truuks projektile, mida on tugevalt kritiseerinud ja vastu seadnud enamus jalgpallifänne ja huvigruppe?

Esiteks seisavad nendel klubiidel, sealhulgas ka teistel Superliiga mitteaktiivsetel toetajatel, vastuolud Euroopa tippklubide liiga praeguse korraldusega, eriti seoses UEFA-ga.

Olenevalt sellest, kas nad leiavad, et Meistrite Liiga praegune struktuur tekitab ebavõrdsust või usuvad, et neil oleks potentsiaali teenida palju suuremat tulu kui see, mida UEFA võimaldab ja lubab, näevad need klubid Superliigas paremat rahalist tulevikku, mis võib olla ahvatlev ka Eestis lubatud online kasiinodele.

Tippklubidevaheline eliitvõistlus annaks neile vajaliku finantslöögi. Mõte seisnes selles, et müües edastusõigusi ja kommertstehinguid, saaksid klubid teenida suurt raha, millest ka online kasiinod kindlasti kasu saaks. Ja rohkem raha tähendab neile paremat ja kvaliteetsemat jalgpalli - paremaid mängijaid, paremaid staadioneid, paremaid treeningtingimusi, paremat juhtimist jne.

Isereguleeruv võistlus jätab kõrvale praeguse korraldus- ja järelevalveorganisatsiooni UEFA ning võimaldaks asutajaklubidel ja osalevatel liikmetel nautida oma kasumit ja saada suurem osa üldtulust. Erinevalt praegusest olukorrast, kus UEFA jagab tulusid kõigile klubidele, sealhulgas ka väiksematele klubidele, tähendaks Superliiga areng seda, et kogu raha jääks suurtele meeskondadele.

Samal ajal oli Superliiga käivitamise taga veel üks eesmärk - vähendada lõhet suurte tulusid teeniva Inglismaa Premier League'i (EPL) ja ülejäänud suurte mitte-Inglismaa jalgpalliliigade vahel. Järk-järgult hakkavad suured La Liga või Serie A või muud liigad teenima sama palju kui EPL, olles liigaks, mis genereerib üllatavalt suuri tulusid.

Ja muidugi ei tohiks unustada ka juhtorganit ennast. UEFA-l on vaenlasi ning kõik pole rahul sellega, kuidas liigad on korraldatud ja struktureeritud ning kuidas organisatsioon reguleerib klubide finantse. Lihtsamalt öeldes ei taha mõned klubid, et keegi ülevalt neile ütleks, kuidas kulutada oma raha või kui palju nad teenivad, või isegi kehtestaks piiranguid teatud poliitikate alusel.

Seega, arvestades neid laialdasi põhjuseid Euroopa Superliiga loomise taustal, kas peaksime muretsema, et see võib siiski lähitulevikus teostuda?

Ühelt poolt võib tulevikuplaanide kohta palju öelda sellest, et ettevõtmine kestab siiani. Kuna kolm asutajaklubi on endiselt projektiga seotud, on olemas potentsiaal selle teostumiseks. Ja kuna "probleemid" pole veel lahendatud ning paljud klubid suhtuvad UEFA-sse samamoodi, on alati võimalus anda uuele eliitliigale elu.

 

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid